Toolid, nahast valgustid, piparkoogivormid ja metallist fossiilid kõike seda ja palju muudki teeb Suurbritannias elav disainerite perekond Kermikud, kelle töid praegu ka Eestis näha saab
Perekond Disainerid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kermikute peresse kuuluvad isa Jüri, ema Riina, tütar Liisa ja poeg Jürgen. Nad kõik tegelevad kunsti ja disainiga ning nende tööd moodustavad Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis ühisnäitusel «2+2» sünergilise terviku.
Kõige tuntum ja staaikam tegija on ilmselt Jüri Kermik, kelle «Äksi» sarja kuuluvad toolid troonivad näitusesaali keskel. Nimetus «Äksi» tuleneb Lõuna-Eesti Äksi külast, kus toolile inspiratsiooniks olnud rahvalikku versiooni oli traditsiooniliselt valmistatud. Jüri Kermik, kes on Lutheri vabriku toolidest ja vineerist Londonis doktoriväitekirja kaitsnud, kasutab mitmeid 19. sajandi mööblidisaini motiive näiteks oma toolide põhjadel. «Äksi» toolid on huvitavad ka laia materjalikasutuse poolest neis leidub nii puitu, vineeri, alumiiniumi kui ka plastikut. Ühe tooli jalgade peale on aga kirjutatud «Kieli Morgenzeitung» (Kieli Hommikuleht) see on tehtud kohvikutes kasutusel olevatest ajalehehoidjatest, mille Jüri Londonist leidis ja mis mõõtudelt hästi sobisid.
Samas on Jüri Inglismaal meisterdatud tööd tihedalt ka Eestiga seotud nimelt toob ta tooraine Sõrve säärelt oma isa metsast. Samast pärit materjalist on ka Jüri kõige uuem töö, mida näitusel vaadata saab tema esimene täispuidust tool, mis on tehtud ainult tappidega ja ühegi tööstusliku võtteta.
Jüri abikaasa Riina Kermik tahtis nooruses õppida maalide restaureerimist, aga kuna vanemad teda Moskvasse ei lubanud, tuli leppida meie oma kunstiülikooliga, kus ta lõpetas 1985. aastal nahkehistöö eriala. Algul treis Riina nahast kotte, ehteid, karbikesi jm esemeid. «Aga siis ammendad need tarbijalikud võimalused ja tahad minna uuele tasandile,» selgitab Riina «2+2» näitusel väljas olevate tööde tausta. Muu hulgas võib seal imetleda nahast, klaasist ja metallist meisterdatud «Taevatreppi», mille astmed ambitsioonikalt lae poole küündivad. Enda sõnul tahtis Riina selle töö juures katsetada, kui palju on võimalik ühendada nahka metalliga.
Lisaks hakkavad näitusesaalis kindlasti silma Riina valgusobjektid, näiteks pärgamendist keeratud kollaka kumaga sakilised lühtrid ja silikoonist vormid koos LED-valgustitega. Riina naudib eri materjalide kasutamist ning vaatab, mis välja tuleb.
Disain on veres ka Jüri ja Riina lastel. Tütar Liisa huvitavamaid ja kuulsamaid töid (käis eelmisel aastal Milano messil) on piparkoogivormide komplekt «Genderbread», millega valmistatud kaksikpiparkooki saab pooleks murda ja sõbraga jagada. Põnev on ka pargipink, millelt üks osa oleks justkui ära lõigatud.
«Kui on võõrad inimesed, saab kumbki istuda oma pingipoolel, kui aga tuttavad, võivad nad tänu sellele lõikekohale jalad üksteise vastu suruda,» kõneleb Liisa. Peale selle on disainerineiu teinud vanadest vasktorudest ja isolatsioonimaterjalidest tooli ning pununud 32 000 kirjaklambrist lühtri.
Sarnaselt ema Riinaga tegeleb ka Jürgen eelkõige abstraktsete ja vähem kasutust leidvate asjadega. Oma põhiväljundi on ta leidnud metallis. «Metallis on nii palju võimalusi, mida proovida alumiinium, teras, roostevaba teras,» loetleb Jürgen. Näitusel on väljas tema koolitööd metallist taotud kilp, valgustid ja fossiilid. Viimaste idee pärineb Saaremaalt.
«Jalutasime Saaremaal mererannas, nägin seal fossiile ja nii tekkiski idee vaadata, mis kujundid neist metallis tekivad,» räägib Jürgen, keda huvitab just see, kuidas ribid fossiilis omavahel ühenduvad, laienevad ja siis jälle uuesti kokku lähevad. Fossiile on näitusel mitmesuguseid, sealhulgas erepunane ja vikerkaarevärviline.
Lisaks on Jürgen disaininud roostevabast terasest maakerakujulisi valgusteid. Need on tehtud soovist tõestada, et metallitöötlusmasinal saab ka alumiiniumi töödelda. «Õpetajad arvasid küll algul, et sellest ei tule midagi välja ja praod löövad sisse,» meenutab Jürgen. Esimesele lambile tekkisidki ennustatud praod, aga Jürgen ei jätnud jonni ja tegi uue valgusti. See on näitusel väljas täiesti tervena.
Näitus «2+2» jääb avatuks 13. maini.
CV Perekond Kermikud
Riina Kermik (1956)
lõpetas 1985. aastal ERKI nahkehistöö eriala.
Jüri Kermik (1957)
lõpetas 1982. aastal ERKI sisearhitektuuri ja mööblikujunduse eriala, täiendanud end 19921998 Londonis Royal College of Artsis.
Jürgen Kermik (1981)
õppis 20022005 metallehistöö eriala Farnhamis Surrey Institute of Artis.
Liisa Kermik (1984)
lõpetas 2006. aastal mööblikujunduse eriala High Wycombeis Buckinghamshire Chilterns University Collegeis.