Mitmed inimesed on viimasel ajal saanud kriminaalasja ja suure trahvi, sest on toonud Eestisse kunagi sõjaväe jaoks toodetud veoauto, mille sissetoomiseks on vaja strateegiliste kaupade sisseveo luba.
Vanade sõjamasinate fännid said kriminaalsüüdistuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mudarallifänne ühendava Eesti Off-Road Klubi liige Anto Raudväli sattus veebruaris hätta. Nimelt ostis ta Rootsist kunagi sõjaväe jaoks ehitatud veoauto Laplander, mis oli aga juba tükk aega olnud tsiviilsõidukina Rootsis registris.
Hoolimata varasematest kokkupuudetest tolliga ei osanud Raudväli aimatagi, et tal oli veoauto sissetoomiseks vaja välisministeeriumi juures asuva strateegiliste kaupade komisjoni luba.
«Piirivalvur ütles, et see on militaarsõiduk, sest on militaarvärvides. Ma ütlesin, et tumeroheline mattvärv pole sõjaväe värv. Selle peale läks ta kurjaks,» rääkis Raudväli.
Auto jäi piirivalve kätte ja kaitseministeeriumi ekspert tunnistas selle militaarkaubaks. Raudvälja juhtum läks prokuratuuri kätte, kus asuti arutama autotooja karistamist.
Küsitav ekspertiis
Prokuröri sõnul on miinimumtrahv selle eest 50 000 krooni, kuid Raudväli suutis selle kaubelda 20 000 krooni peale. Samal ajal taotles ta välisministeeriumist strateegilise kauba sissevedamise loa ning see käes, sai ta oma sõiduki piirivalvest kätte.
Järele mõelnuna arutas ta asja advokaadiga ning hakkas ka 20 000-kroonise trahvi peale protsessima. Nimelt selgus, et kaitseministeeriumi ekspert polnud autot ennast näinud, vaid tegi ekspertiisi vaid kuuldud jutu põhjal.
Näiteks oli auto militaarkaubaks lugemise üks põhjus tumeroheline mattvärv, mis pole aga ühegi keelatud värvikombinatsiooni hulgas, lausus Raudväli ning lisas, et tegemist polnud laigulise kamuflaavärviga.
«Nende arvates olid kastis meeskonna kinnitusrihmad, ent mina ütlesin, et ka mul on autos turvavööd, sest nendeta ei tohi liiklusseaduse kohaselt sõita,» kirjeldas Raudväli järgmist süüdistust.
Samuti teatas ekspertiis, et sõjalise kauba oluliseks tunnuseks on kabiini ja veokasti vahel asuv kõneseade, mis koosnes kummivoolikust, mille küljes olid lehtrikujulised rääkimisotsad.
Lisaks kirjutas ekspert oma hinnangus, et tuleb kontrollida, kas autol on rehvide isetäitmissüsteem. Kuna ekspert ise autot ei näinud, siis ei kontrollinud seda keegi.
«Samuti oli militaarsõiduki tunnus kõikide rataste vedavus. Sel juhul on enamik tänavatel liikuvaid autosid militaarsõidukid,» ütles Raudväli.
Seetõttu ei pidanud Raudväli pärast vastulause esitamist enam trahvi ära maksma, kuid tema sõnul on Laplanderitega hättasattunuid teisigi.
Kapo menetleb
2006. aastal alustas kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmanni sõnul menetlust üheksas kriminaalasjas, mis olid seotud strateegilise kauba Eestisse sisseveol toimepandud rikkumistega. Seitsmel korral pärines Eestisse sisse veetud kaup väljastpoolt Euroopa Liitu, neist neljal juhul Venemaalt.
Aprilli seisuga on kaitsepolitsei sel aastal alustanud samas asjas menetlust kolmel korral, kusjuures kõigil juhtudel pärines Eestisse sissetoimetatud kaup Euroopa Liidu maadest. Üheteistkümnel juhul pidid strateegiliste kaupade sissetoomisega vahelejäänud inimesed ja firmad maksma trahvi kokku ligikaudu 750 000 krooni ulatuses.
Lisaks Laplanderi-taolistele veoautodele on Eesti piiril eelmisel aastal vahele jäädud ka An-72 tüüpi lennuki 50 õhkrehviga ning helikopterite MI-2, MI-8 ja MI-17 tüüpi helikopterite varuosadega. 2003. aastal tabasid tolliametnikud Muuga sadamas aga saadetise, kus oli peidus 34 laserprofilograafi ehk pinnasereljeefi ülitäpset mõõdikut.
Sõjalised kaubad
Maismaatranspordivahend liigitatakse sõjaliseks, kui talle on lisatud üks või enam sõjaotstarbelist komponenti, mis põhjustavad selle transpordivahendi omaduste struktuurse, elektrilise või mehaanilise muutuse.
Näiteks:
Pneumaatilised rehvikaitsed, mis kaitsevad rehve kuulide eest või võimaldavad masinaga sõita rehvide tühjenedes.
Rehvide rõhu kontrollsüsteem, mida juhitakse liikuva sõiduki seest.
Sõiduki oluliste osade soomustamine.
Spetsiaalsed tugevdused relvakinnitusrakistele.
Allikas: sõjaliste kaupade nimekiri
-----------------------------------------------------------
Kommentaar
Henno Kuurmann, kaitsepolitsei komissar:
Maismaatranspordi-vahendite Eestisse toomisel tuleb silmas pidada, kas sõiduk kuulub oma omaduste poolest sõjaliste kaupade nimekirja või mitte ehk kas tegemist on strateegilise kaubaga või mitte.
Kui sõiduk, sellele määratud varustus ning komponendid vastavad sõjaliste kaupade nimekirjas kirjeldatule, on tegemist sõjalise kaubaga. Tulenevalt strateegilise kauba seadusest on säärase kauba Eestisse sisseveoks vaja eriluba.
Hinnangu andmisel sellele, kas mingi konkreetse kaubaartikli näol on tegemist strateegilise kaubaga või mitte, tuleks lähtuda kauba sisulisest olemusest lähtuva määratlusega, mitte selle kaubaartikli hetke kasutusotstarbega.
Täpsemalt väljendatuna on kauba määratlemisel liialt keskendutud sellele, kuidas mingit kaupa parasjagu kasutatakse, millises registris see asub jne ning jäetud tähelepanu pööramata kauba sisulisele olemusele ja sellele, milleks oli see algselt projekteeritud, valmistatud või selle kasutuse käigus kohaldatud.