E, 3.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ruhnus avati jaanuaritormist räsitu asemel uus väikelaevasadam

Silver Saluri
Ruhnus avati jaanuaritormist räsitu asemel uus väikelaevasadam
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ruhnu saare lõunatipus asuv Ringsu sadam sai uue sadamahoone, uued kaid ja jahisadama.
Ruhnu saare lõunatipus asuv Ringsu sadam sai uue sadamahoone, uued kaid ja jahisadama. Foto: Toomas Huik

Ringsu sadama avamine Ruhnus meelitas saarele hulgaliselt huvilisi. Vallavanema sõnul nähti Ruhnus nii palju inimesi viimati siis, kui meedia sai haisu ninna saarele sattunud karust.

Uue sadama avamisele eelmisel reedel oli teiste hulgas kohale sõitnud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ministri sõnul oli Ruhnus maabumine erakordne, sest tema oli saarel esimest korda.

«Ruhnu saare tähtsust ei saa alahinnata,» tõdes Parts ning sõnas, et nüüdsest on saar täielikult avatud ka Euroopa Liidule.

Eesti sadamaid haldava ja arendava Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht lausus, et seekordne avamine oli vaid esimene etapp, sest teha on veel palju. «Üheskoos suudame sadama valmis saada,» säilitas Tammleht positiivse hoiaku.

Ka Ruhnu vallavanem Aare Sünter pidas uue sadama valmimist igati positiivseks ning oli üllatunud, kui palju inimesi oli sadama avamisele saabunud. «Viimati oli meil siin nii palju rahvast, kui karu saarele tuli,» ütles ta.

Ringsu sadama valmimiseks kulus 47,5 miljonit krooni, sellest 15 miljonit eraldati Euroopa Liidu tõukefondidest.

Pärast 2005. aasta jaanuaritormi on taasehitatud sadama läänepoolsed muulid, ehitati uus sadamahoone, uued kaid ning jahisadam. Rekonstrueeriti navigatsioonisüsteem ning vana külmhoone sadama teenindushooneks.

2006. aastal läbis Ringsu sadama 9820 reisijat, sadamat külastas 424 jahtlaeva, 160 korral saabus reisilaev.

Fakte Ruhnu saare ajaloost

• 1877. aastal monteeriti Ruhnu Haubjerre mäele Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud metalldetailidest tuletorn, mille üheks projekteerijaks oli Gustave Eiffel, mees, kelle projekteeritud on kuulus Eiffeli torn Pariisis ning New Yorgi sadama ees kõrguv Vabadussammas.

• Aastatel 1643–1644 ehitati Ruhnule Püha Magdaleena puukirik. Kirik sai pärimuse kohaselt nime esimese lapse järgi, kes selles ristiti.

• 19. sajandil ehitatud kirikla on kasutatav Ruhnu põhikoolina. Algaastatest tänaseni on Ruhnu kool olnud tavaõppekavaga.

• Esmakordselt on Ruhnut kirjasõnas mainitud 1341. aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas.

Tagasi üles