/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/09/25/240925t1h85e1.jpg)
Eesti ja Euroopa ametnikud asusid eile järjest kohendama välisminister Urmas Paeti väljaütlemisi, millest võis selgelt mõista, et Euroopa Komisjon on avaldanud Eestile survet kaks Venemaa poliitikut Schengeni viisaruumi mustast nimekirjast välja arvata, kirjutab Argo Ideon.
Ühe taotluse Eesti rahuldas, teise – tühistada ka Eesti saatkonna ja suursaadiku vastastes rünnetes osalenud, praeguse Vene valitsuse liikme Vassili Jakemenko viisakeeld – lükkas aga justiitsminister siseministri ülesannetes Rein Lang kevadel tagasi. Viisakeeld Jakemenkole kehtib siiamaani.
Paeti sõnul asus terve hulk Eesti välispartnereid seisukohale, et pole õigustatud viisakeeld Vene riigiduuma saadiku Sergei Markovi puhul, kelle osaluse kohta Eesti-vastaste küberrünnakute korraldamises pole rohkem tõendeid kui mehe enda üks avaldus. Sellegi on Markov nüüdseks korduvalt tagasi võtnud.
«Meie partnerid ei leidnud, et see oleks olnud adekvaatne reaktsioon Eesti poolt, et tõkestada tema sissepääsu kõikidesse Schengeni liikmesriikidesse,» ütles Paet. ETV täpsustavale küsimusele, mis partneritest on jutt, vastas välisminister Paet, et näiteks ka üks «Euroopa Komisjoni väga kõrge esindaja».
Postimees ei saanud eile selget kinnitust spekulatsioonidele, et «kõrge esindaja» näol oli tegu Euroopa Komisjoni välissuhete voliniku Benita Ferrero-Waldneriga. Eesti välisministeeriumi kinnitusel ei ole Ferrero-Waldneriga kahe Vene poliitiku viisakeelu teemal mingit kirjavahetust peetud.
New Yorgis viibiva EK välisvoliniku ametkond eile Postimehe sellekohastele küsimustele ei vastanud. Ühe versiooni järgi võis tegu olla ka lihtsalt mõnel kohtumisel koridoris toimunud eravestlusega.
Küll aga levitasid nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti välisministeerium eile laialdaselt sõnumit, et mingil juhul ei ole Eestile Brüsselist venelaste viisakeelu tühistamiseks survet avaldatud.
Euroopa Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste pressiesindaja Michele Cercone teatas, et isikute lisamine viisakeelu nimekirja ja sealt väljavõtmine on eranditult üksnes ELi iga liikmesriigi enda pädevuses. «Euroopa Komisjon ei avaldanud Eesti valitsusele mingit survet mitte mingis mõttes,» kinnitas ta.
Peaminister Andrus Ansip kinnitas Eesti Raadio eetris: «Ei vasta tõele, et keegi on midagi nõudnud.»
Välisministeerium aga teatas: «Välisminister ega välisministeerium pole kunagi väitnud, et meid on survestatud. Meie tähelepanu on juhitud Schengeni sissesõidukeelu küsimustele, aga keegi pole meilt kunagi nõudnud kellegi eemaldamist Schengeni sissesõidukeelu nimekirjast.»
Kuna pole avalikustatud, kelle vahel täpselt, mis vormis ja millise sisuga selline suhtlus aset leidis, siis jääb tõlgendus, kas tegu ikkagi oli sisuliselt surveavalduste või tõesti lihtsalt probleemile tähelepanu juhtimisega vms, Euroopa ja Eesti vastavate ametnike südametunnistusele.
Välisministeeriumi kinnitusel kaasneb «liikumise piiramise rakendamisega kolmandate maade isikute suhtes Schengeni ja ELi ruumis paratamatult vajadus konsultatsioonideks ja informatsiooni vahetuseks, mida näeb ka ette vastav praktika ja millega tuleb arvestada».
Välisministeeriumi väitel on «igal liikmesriigil õigus teha selliseid otsuseid, aga neid tehes lähtutakse olemasolevatest tavadest ja reeglitest».