Tallinna Liivaku lasteaia muusikaõpetaja Sirje Jõeleht tunnistas, et tema jõudmine kuue pedagoogi sekka, kelle pealinn otsustas esitada Eesti aasta õpetaja aunimetuse saamiseks, oli talle suur üllatus.
Aasta õpetaja Sirje Jõeleht: see oli mulle üllatus küll
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Samas olen seda tööd päris pikka aega teinud ning põnevaid asju on ikka toimunud küll. Muidugi ei ole ma seda üksinda teinud, ikka koos kolleegidega,» märkis Jõeleht.
Täpsustuseks mainis muusikaõpetaja, et Liivaku lasteaia õues on juba aastaid korraldatud Mustamäe lasteaedade laulupidu – just samadel aastatel, kui toimuvad üldlaulupeod. Igal aastal ei ole Jõelehe sõnul mõtet lastele niisugust pidu korraldada, sest siis väsiks ilus ettevõtmine lihtsalt ära.
Koorijuht ja integreerija
Jõeleht on 15 aastat tantsinud rahvakunstiseltsis Leigarid ning korduvalt tantsupidudelgi esinenud. Seega teab ta juba oma kogemustest, mida lastele õpetada.
Kuue parema hulka valituks osutus ka Mustamäe laste loomingu maja õpetaja Aleksander Kaidja.
«Ma arvan, et iga teine õpetaja võiks minu asemel kandideerida Eesti parima õpetaja aunimetusele,» ütles ta. «Aga ilmselt olen midagi selle pika aja jooksul ikka teinud ka.»
Kaidja on laste loomingu maja asutamisest saadik olnud seal laste- ja noortekoori Hellas peadirigent, enne seda aga töötanud koolides muusikaõpetajana. Kokku on tal pedagoogiaastaid kogunenud 30 ringis.
Peale laulmise tegeleb Kaidja ka integratsiooniprogrammiga, kaasates oma koori teistest rahvustest lapsi ning õpetades neile eesti keelt ja tutvustades eesti kultuuri.
Kaidja tõdes, et Eestis võiks meespedagooge praegusest rohkem olla. Üks takistus meeste õpetajaks hakkamisel on kindlasti pedagoogide mitte just kõrge palk. Tihti tuleb tööd teha selgest entusiasmist ja missioonitundest.
Tallinna aasta õpetajaks olid koolid, lasteaiad ning huvikoolid kokku esitanud 85 tublit pedagoogi, kellest linna haridusameti moodustatud komisjon valis välja 42.
«Tegelikult on kõik meie õpetajad head, aga seekord tegi komisjon just niisuguse otsuse,» kinnitas Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.
Üleriigiline vastuvõtt
Tallinna aasta õpetaja aukirja, medali «Tallinn tänab» ja 5000 krooni suuruse preemia sai 20 õpetajat. Peale selle anti kolmele pedagoogile innovaatilise, kolmele e-õpetaja ning kümnele parima noore õpetaja tiitel. Loomulikult sai ka nemad aukirja, tänumedali ja rahapreemia.
Tiitli e-õpetaja said need pedagoogid, kes oma igapäevatöös õpilastega kasutavad kõige rohkem elektroonilisi abivahendeid. Innovaatilise õpetaja tiitli pälvisid uutele ideedele avatud, loovad ja ettevõtlikud pedagoogid.
Noore õpetaja tiitlile said konkureerida pedagoogid, kes on koolis või lasteaias töötanud kaks kuni viis aastat. Kõige olulisem parimate noorõpetajate valimisel oli see, et pedagoog oleks laste seas armastatud ja lastevanemate silmis usaldusväärne.
Parimate õpetajate tänuürituse korraldajatele tegi heameelt see, et ka üks erafirma oli omalt poolt auhinnad välja pannud. Nimelt said kõik parimateks innovaatilisteks ja e-õpetajateks tunnistatud pedagoogid firmalt Initec viirusetõrje tarkvara.
Oktoobri alguses tähistatava ülemaailmse õpetajate päeva eel valiti välja maakondlikud aasta õpetaja nimetust kandvad pedagoogid. Üleriigilise tiitli pälvinud õpetajate vastuvõtt leiab aset 3. oktoobril Tartus.
Tallinna kuuik
Pealinnast valitud Eesti aasta õpetaja kandidaadid
• Olga Ivanova – Mustamäe reaalgümnaasium
• Sirje Jõeleht – Tallinna Liivaku lasteaed
• Aleksander Kaidja – Mustamäe laste loomingu maja
• Ave Loigu – Ristiku põhikool
• Mare Paist – Tallinna saksa gümnaasium
• Ene Saar – Tallinna reaalkool
Allikas: Tallinna haridusamet