ENSV majandus seisis sealihal

FOTO: Postimees.ee

Värskelt ilmunud Eesti 20. sajandi rahvamajandusandmete statistika kogumikust ilmneb, et meie põhjapoolne naaber Soome ületas Eesti põllumajandust igas sfääris, välja arvatud seakasvatus, kirjutab Alo Lõhmus.

Kogumiku «Eesti rahvastiku majandustegevuse näitarve XX sajandil» on koostanud Jaak Valge, Martin Klesment ja Kelli Arusaar. See on esmakordne katse vaadelda Eesti majandusandmeid kogu sajandi vältel alates Eesti Vabariigi loomisest ning võrrelda neid naabermaade andmetega.



Koostajad kogesid erinevatest ajalooperioodidest pärit andmete ühtlustamisel mitmeid raskusi, mida mõnel juhul ei õnnestunudki ületada. Eriti just Nõukogude okupatsiooni aegne andmestik on sageli lünklik, liiga üldine või muul põhjusel ebausaldusväärne.



Nii näiteks ei arvestatud sõjajärgseil aastatel viljasaaki mitte aidakaalus, vaid punkrikaalus, sest viimasel juhul oli vili veel sorteerimata ja puhastamata ning tulemused tulid seetõttu uhkemad. Samuti aitas punkrikaalus arvepidamine vältida vilja varastamist. Statistiliselt on säärasest informatsioonist aga raske tuvastada tegelikku viljasaaki, kust kõik kaod on maha arvatud.



Autorid tõdevad, et sõjaeelses Eestis suudeti nullist üles ehitada maailma mastaabis igati usalduväärne statistikasüsteem, taasiseseisvunud Eestis pole see aga tänini õnnestunud.



Andmeid kogutakse siiani erinevate meetoditega, mis pole omavahel ühtlustatud, samuti puudub andmete kvaliteedi analüüs. «Seetõttu on ametliku statistika põhjal raske käsitleda pikaajalisi trende mistahes valdkonnas,» tõdevad autorid. Drastiliseks näiteks on siin Eesti statistikute ebakindlus isegi Eesti rahvaarvu määramisel.



Kogumikus avaldatud Eesti majandustegevuse rahvusvahelistest aegridadest koorub järeldus, et Eesti põhjapoolse naabri Soome põllumajandus on kogu sajandi vältel olnud tõhusam kui Eesti oma. Isegi Nõukogude-aegne intensiivne suurpõllumajandus suutis saagikuse poolest harva seljatada soome põllumehi.



Näiteks rukki saagikus on Eestis 20. sajandil peaaegu alati jäänud alla naabermaadele Soomele ja Rootsile. 1920. aastal koguti Eestis rukist 10,1 tsentnerit hektarilt, põhja pool asuvas Soomes aga 10,7 tsentnerit.



Soome saagid olid suuremad kogu iseseisvusperioodi vältel, välja arvatud 1939. aastal (Eestis 15,1 ja Soomes 14,0) ja 1940. aastal (Eestis 14,0 ja Soomes 11,3). Viimase näitaja puhul on jäetud arvestamata Nõukogude Liidule kaotatud maa-alad.



Hoolimata Eesti NSV suurpõllumajandusest jäidki Soome rukkipõllud Eesti omadest üldjuhul saagikamateks. Siinsed saagid ületasid Soome omi vaid üheksal aastal (näiteks 1992. aastal sai Eesti hektarilt 25,9 tsenterit rukist, Soome aga 24,5 tsentnerit).



Samamoodi on Soome saakidele alla jäänud Eesti nisusaagid (kogu sajandi vältel oli erandiks vaid 1987. aasta – Eesti 24,2 tsentnerit hektarilt Soome 19,1 tsentneri vastu) ja odrasaagid (mõne üksiku erandliku aastaga peamiselt kuuekümnendail).



Arvestades teraviljakilogramme elaniku kohta. on Eesti rukkitoodang aga pidevalt mitmekordselt ületanud Soome oma (ühe drastilisima näitena 1992. aasta Eesti 100,1 kilo rukist Soome 5,4 kilo vastu).



Nisu ja odra tootmises elaniku kohta on Eesti edestanud Soomet II maailmasõja eel, kuid Nõukogude ajal on needki saagid olnud suhteliselt tasavägised.



Kartuli saagikuses edestas Eesti 1920. aastatel Soomet (Eesti keskmine saak oli 100 tsentnerit kartulit hektarilt, Soomes mitukümmend tsentnerit vähem). Soome kartulikasvatajad spurtisid Eestist mööda kolmekümnendail (nt 1939. aastal korjati Soomes hektarilt 137,1 tsentnerit kartulit Eesti 98,3 vastu).



Eesti NSV kartulisaagikus oli Soome omaga üsna võrdne, kuid üheksakümnendail aastail rebisid põhjanaabrid veenvalt ette. 2000. aastal kogusid Eesti põllumehed vaid 152,7 tsentnerit Soome 245,3 vastu.



Kartulitoodangu kilogramme elaniku kohta arvestades on Eesti aga kogu sajandi vältel Soomet mitmekordselt ületanud (nt 1973. aastal toodeti siinmail elaniku kohta 1006,2 kilo kartulit, Soomes aga vaid 143,3).



Kahekümendail aastail oli Soomes rohkem veiseid tuhande elaniku kohta kui Eestis (nt 1925. aastal 562 Soome veist 497 Eesti sarvilise vastu), suhe muutus aga vastupidiseks juba kolmekümnendail (nt 1936. aastal Soomes 518, Eestis 647 veist).



Viiekümnendail aastail läks ülekaal taas Soome lehmadele, kuid sai järgnenud aastakümneil väärilise vastulöögi Eesti NSV farmidelt (nt 1983. aastal 568 Eesti veist 346 Soome oma vastu).



Kõik muutus järsult siis, kui Eesti tootjad kaotasid idaturu: 1992. aastal oli suhe veel Eestis 401 ja Soomes 251 veist, 1999. aastal aga juba Eestis 194 ja Soomes 210 veist tuhande elaniku kohta.



Peaaegu kogu sajandi vältel on Eesti edestanud Soomet aga sigade arvukuse poolest tuhande elaniku kohta. Vabadussõja järel, 1920. aastal elas Eestis 250 siga tuhande elaniku kohta Soome 118 vastu, 1939. aastal oli suhe juba 392 Eesti siga 140 Soome sea vastu ja 1980. aastal koguni 735 Nõukogude Eesti siga 304 Soome sea vastu.



Kuid seegi hiilgus on nüüdseks otsas, Soome saavutas sigade ülekaalu hilistel üheksakümnendatel (1999. aastal Soomes 262 siga, Eestis 208).



Võrdlus



Tänane raudteeliiklus Pätsi-eelsel tasemel



Kõige rohkem raudteid oli Eestis aastail 1932–1938. Laia- ja kitsarööpmelist raudteed oli sel perioodil kokku 1434 kilomeetrit. Seitsmekümnendateks aastateks oli raudteede pikkus kahanenud 1000 kilomeetri kanti, aastaks 2000 oli alles vaid 968 kilomeetrit raudteed.



Reisijatevedu raudteel oli 2000. aastal 263 miljonit sõitjakilomeetrit ehk samal tasemel kolmekümnendate aastate algusega (212–293 miljonit sõitjakilomeetrit). Reisiraudtee tipuks jäi 1987. aasta 1764 miljoni sõitjakilomeetriga.



1938. aastal sõitis Eestis 3209 sõiduautot, 2305 veoautot, 2983 mootorratast, pisut üle paarisaja bussi ja 161 313 jalgratast.


2000. aastal sõitis Eestis 463 900 sõiduautot, 82 100 veoautot, 6700 mootorratast ja 6100 bussi. Jalgrataste arv on teadmata.



1990. aastate õhutranspordi veostekäive oli üldiselt vaid 1–5 miljonit tonnkilomeetrit aastas, kuid 1993. aastal veeti õhus kaupu 24 miljonit ja 1994. aastal 16 miljonit tonnkilomeetrit. Nende veoste sisu on teadmata, tõenäoliselt oli tegemist Eestis paiknenud Vene sõjatehnika väljaveoga.



Kaheksakümnendail aastail saadeti Eestis kuni 78 miljonit kirja aastas. 1992. aastaks kukkus kirjade arv 22,4 miljonini, mis on võrreldav Vabadussõja-järgse kirjavahetusega. 2000. aastaks oli kirjade arv kasvanud 59,5 miljonini (võrreldav 1968. aastaga).



Allikas: kogumik «Eesti rahvastiku


majandustegevuse näitarve XX sajandil.»

Tagasi üles
Back