Vabad värsid

Indrek Hirv Foto: Postimees.ee

Libasonett neljas

Kuu toitus kord su süütu aju piimast –

nüüd olen ise siin – su hingeõhk –

meis iga poor on valla – valgus voolab

me sisikonnis ja su juuste vees

Nüüd suudan jälle surra – olen võõras

kes tiibu sahistades laskub läbi saju

neitsitekambrisse su kodukojas

kus pehme vari katab unenäod

Kuid ärkan teises unes – närb ja närvetav –

ja öögin alastuse helendavat lõimet –

Su silmis vilgub teemantterav kurjus

Noaterasinistesse hangedesse

kaob siis mu närvipõimik nagu lumepall –

Su naeratus on elutu kui Kuu