Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Karistust põlgavad mälestiste omanikud heidavad varju muinsuskaitsjaile

Laguneva Kirna mõisa välisvaade. FOTO: Riigikontroll

UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvas Tallinna vanalinnas ja mujalgi Eestis jätavad muinsuskaitse ettekirjutused külmaks pooled kultuurimälestiste omanikest, kes eelistavad nõuete täitmise asemel väikseid trahve maksta.

Esimest korda koostatud kultuurimälestiste kaitse aruandes osutas riigikontroll, et muinsuskaitse on jänni jäänud kultuurimälestiste omanike korralekutsumisega.

Mälestise omamisega kaasnevate kohustuste ja piirangute hulka kuuluvad muu hulgas keelud kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitseameti loata näiteks hoone välisilmet, õue või katust muuta, algupärastest materjalidest erinevaid kasutada ja isegi remonti teha.

Maksab järjest trahve

Üks markantsematest näidetest on kahe aasta jooksul kuus ettekirjutust saanud Tallinna vanalinnas aadressil Kiriku põik 4 korterit omav ärimees Toomas Truuvert, kes kinnitas, et loata katusele rajatud lahtine terrass tekkis sinna arusaamatusest.

Kohe alates esimesest ettekirjutusest, mis käskis terrassi maha võtta, on Truuvert enda sõnul otsinud võimalust see nõuetega kooskõlla viia ning projekteerimine tema väitel käib. Seni on ta kõik kuus määratud sunniraha ära maksnud, kuid maja algne välimus on siiani taastamata.

«Muinsuskaitse teeb oma tööd parima äranägemise järgi ja mina küll ei oska neile miskit ette heita,» vastas Truuvert kaebusele, justkui asuksid muinsuskaitsjad tegutsema alles siis, kui keegi ajaloomälestise kallal toimetama hakkab. «Olen kogu aeg öelnud, et kui see terrass sinna ikkagi ei sobi, lammutan selle ära. Tehtud sai see seepärast, et vaade sealt on ju ilus.»

Teisigi etteheiteid

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhtivspetsialist Henry Kuningas sõnas, et üldiselt üritatakse ikka koostöös omanikega vajalikud dokumendid korda ajada. Kui aga ettekirjutusi ei täideta, tuleb määrata sunniraha, mis seaduse järgi on kuni 10 000 krooni.

Seda saab välja kirjutada kord kuus. Kuninga selgitusel on siin üks väike aga: ettekirjutuse peab kohale toimetama tähitud kirjaga ja omanik peab selle isiklikult vastu võtma. Kuna Eestis sissekirjutuse kohustust pole, ei pruugi kiri adressaadini jõudagi. Seepeale on ajalooväärtusi kaitsta soovinud ametnike käed seotud.

Riigikontrolli hinnangul on samas omanike hooletuse taga muinsuskaitse enda puudulik töö, sest peale rikkujate ohjeldamise pole nad kuigi kaugele jõudnud ka mälestiste üle arvepidamise ega mälestiste omanike teavitamisega nende vara erilisest staatusest.

Riigikontrolli andmeil kuluks veel kümme aastat, enne kui kõik omanikud saavad kaitsekohustuse teatise, mis neid nende kohustustest ja õigustest teavitavad.

Riigikontroll märgibki, et muinsuskaitseamet ei tee omanikule rikkumise eest samas ka ettekirjutust juhul, kui nad ei suuda tõestada, et too on teadlik oma vara kultuurimälestiste hulka kuulumisest.

Veel üks riigikontrolli tõsine kriitikanool puudutab seda, et muinsuskaitseinspektorid vaatavad üle peamiselt arhitektuurimälestisi, mida juba restaureeritakse, millel on uus omanik või mille rikkumise kohta on kusagilt infot saadud.

Ehk – nagu kinnitasid ka mitmed Postimehega kõnelenud mälestiste taastajad –, hakkavad muinsuskaitsjad agaralt objekte kaitsma alles siis, kui on, kelle käest midagi nõuda. Muidu võivad ajaloomälestised niisama mädaneda.

Tänavu ligi 59 miljoni krooni suuruse eelarvega muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu polnud eile sugugi päri Postimehe väitega, nagu kritiseeriks riigikontrolli audit ametit. Tema väitel on auditi peasõnum see, et seadusandja pole andnud muinsuskaitseametile piisavalt raha ega inimesi, täitmaks ametile seadusega pandud ülesandeid.

«Kinnitan, et muinsuskaitseametis teevad kõik inimesed tööd südamega,» polnud Uustalu päri etteheitega, justkui asuksid inspektorid kontrollima alles siis, kui mälestist asutakse restaureerima, see vahetab omanikku või on tulnud kelleltki kaebus, nagu väidab riigikontrolli audit.

Riigikontrolli peakontrolör Jüri Kõrge ei soovinud konkreetselt süüd muinsuskaitseameti kaela veeretada, öeldes üldisemalt, et riik pole muinsuskaitsealuste väärtuste kaitsmisega hakkama saanud.

Mure mälestistega

• Kõige rohkem kultuurimälestisi asub Harjumaal (5173), Tartumaal (2719) ja Lääne-Virumaal (2634), neist enim arhitektuurimälestisi on Harjumaal (1252), neist üle poole (767) Tallinnas.

• Kultuurimälestiste registri andmetel oli inspekteeritud mälestistest halvas seisus 1305 ehk umbes viiendik inspekteeritud mälestistest. Avariilised on 486 mälestist.

• Aastatel 2004–2006 on muinsuskaitseamet teinud 180 sunniraha hoiatusega ettekirjutust.

• Keskmiselt on muinsuskaitse kohustuse täitmata jätmise korral määranud 3000–5000 krooni trahvi.

• Muinsuskaitseameti andmeil on omanikud sunniraha pidanud tasuma 2005. aastal 83 430, 2006. aastal

97 524 krooni.

Allikas: riigikontroll

Riigikontrolli etteheiteid

• Muinsuskaitseamet ei tee ettekirjutust juhul, kui nad ei suuda tõestada, et omanik teab, et tema omanduses on kaitsealune objekt. Seega siis, kui amet ei ole omanikule koostanud kaitsekohustuse teatist. Kaitsekohustuse teatis on dokument, millega muinsuskaitseamet teatab mälestise omanikule tema vara mälestise staatusest ning sellega kaasnevatest kohustustest ja õigustest.

• Kaitsekohustuse teatis on koostamata ligikaudu 40 protsendile mälestiste omanikest.

• Mälestiste omanikest, kellele pole nende vara muinsusväärtusest teatatud, ei ole oma kohustustega kursis 80, kaitseteatisega omanikest kaheksa protsenti. Teadmatuses olevatest omanikest omakorda 81 protsenti oma mälestisel viimasel viiel aastal teinud remonti, mille käigus on arvatavalt mälestisi ka vähem või rohkem rikutud.

• Selle aasta veebruaris oli kultuurimälestiste registri andmetel inspekteeritud 6908 mälestist, s.o vaid pisut üle veerandi kõigist mälestistest.

• Kaitsekohustuse teatiseta mälestistest on inspekteerimata 60 protsenti.

• Täiesti tähelepanu alt väljas on 5862 mälestist, mis teeb ka ligi veerandi. Neid pole ei inspekteeritud ega pole nende kohta koostatud ka kaitsekohustuse teatist.

• Muinsuskaitse inspekteerib peamiselt arhitektuurimälestisi, mida kas restaureeritakse, millel on uus omanik või mille rikkumise kohta on saadud infot. Kõige vähem jõutakse tegeleda interjööride inspekteerimisega.

• Muinsuskaitseameti 2005. a lõpus ja 2006. a alguses kogutud info põhjal on 4402 arhitektuurimälestisest avariilises seisundis 345. Neist 178 hoonet seisavad tühjana. Halvas seisundis on avariilistest ca 2,5 korda rohkem mälestisi – 811. Kokku on avariilises või halvas seisundis, s.o hädasti remonti või hooldust vajavaid arhitektuurimälestisi 1156.

• Tallinna linnas ei ole mälestiste omanikud pea pooltel juhtudel ettekirjutusest tulenevaid kohustusi täitnud (51 ettekirjutusest 20 juhul pole muutusi järgnenud). Enamikku ettekirjutuse saajatest on trahvitud.

Allikas: riigikontrolli aruanne «Kultuurimälestiste kaitse»

Tagasi üles
Back