Suri akadeemik Karl Rebane

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Karl Rebane.

FOTO: Kalev Lilleorg / SL Õhtuleht

Eile suri 82. eluaastal akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Karl Rebane, teatas Eesti Teaduste Akadeemia.

Karl Rebane sündis 11. aprillil 1926 Pärnus. 1947 lõpetas ta Tallinna Reaalkooli ja 1952 Leningradi (Peterburi)Riikliku Ülikooli, kus kaitses 1955. aastal füüsika-matemaatikakandidaadi (PhD) väitekirja.

Aastast 1964 on Karl Rebane füüsika-matemaatikadoktor ning 1968 omistati talle professori kutse teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning tahke keha füüsika alal.

1961 valiti Karl Rebane Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, 1976 NSV Liidu Teaduste Akadeemia (alates 1992 Venemaa Teaduste Akadeemia) kirjavahetaja-liikmeks ja 1987 akadeemikuks optika alal. Karl Rebane oli ka Euroopa Kunstide ja Teaduste Akadeemia (Salzburg) ning Euroopa Akadeemia (London) liige.

Aastatel 1958–1968 töötas Karl Rebane Tartu Ülikoolis teoreetilise füüsika õppejõuna, eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhatajana. Aastatel 1976–1993 organiseeris ta koos Füüsika Instituudiga laseroptika ühiskateedri ja oli selle juhataja.

Eesti Teaduste Akadeemiaga oli Karl Rebase tegevus seotud alates 1956. aastast: 1956–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor, 1964–1968 Füüsika, Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretär, 1968–1973 asepresident ja 1973–1990 president.

1973–1976 oli Karl Rebane Füüsika Instituudi direktor, 1990–1992 laboratooriumijuhataja ja peateadur, 1993–1996 Eesti Biokeskuse peateadur. Alates 1994 oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Akadeemik Karl Rebase pikaajalisest teadustööst moodustas olulise osa teoreetiline füüsika rakendatult optikas ja tahke keha füüsikas: optilised katted; lisanditsentrite sekundaarne kiirgus; foononvabad jooned kui Mössbaueri γ-resonantsjoone optiline analoog; spektrite püsisälkamine ja selle rakendused; ühe lisandimolekuli spektroskoopia jt.

Peale selle avaldas ta töid filosoofiat füüsikaga siduvate küsimuste kohta, milles käsitles entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maaväliste tsivilisatsioonide otsinguis, põhjuslikkust ja vaba tahet füüsikas ning kõrgtehnoloogilise terrorismi ohtu kaasaegses maailmas.

Karl Rebane oli enam kui 300 teadustöö ning koos kaasautoritega kuuma luminestsentsi avastuse autor.

Karl Rebase saavutusi teadlase ja teaduse organisaatorina on kõrgelt hinnatud. Muude tunnustuste hulgas omistati talle 1965. aastal kollektiivi koosseisus vabariiklik preemia tahkise lisanditsentrite spektrite teooria eest; 1981 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Lebedevi nimeline kuldmedal saavutuste eest füüsikas; 1996 kollektiivi koosseisus Eesti Vabariigi teaduspreemia ühe lisanditsentri spektroskoopia eest ning 2001. aastal tunnustati Karl Rebase pikaajalist tulemuslikku teadustööd Eesti Vabariigi teaduspreemiaga. 2006. aastal autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Akadeemik Karl Rebase elutöö jääb püsima Eesti teaduse varasalves ja jätkub tema õpilaste töödes.

Ärasaatmine toimub 10. novembril kell 13.30 Akadeemia saalis Kohtu 6.

    Tagasi üles