Vald lõpetas isepäiselt ettevõtja lootused killustikukarjäärile

Tuhala looduskaitsekeskuse juhataja Ants Talioja selgitas, et kuivanud jõesängis võib vesi vuliseda siis, kui Tuhala nõiakaev suurvee aegu üle ajab, kuid kaevanduste tulles tõmmataks see vesi ammu enne kaevu alla jõudmist ära. Foto: Toomas Huik

Keskkonnaministeeriumi meelehärmiks võttis Kose vallavolikogu kaitse alla Rahkvälja maastikukaitseala, lõigates nii ettevõtjalt võimaluse seal paekivi kaevandada, päästes samas kuulsa Tuhala nõiakaevu võimalikust hukust.

Kolme aasta jooksul peetud mitmed koosolekud ja vaidlused, kaks miljonit krooni neelanud uuringud, eriti veel üks käimasolev, osutusid pärast Kose vallavolikogu otsust sisuliselt kasutuks.

Kohalikud inimesed ja looduskaitsjad tunnevad nädala eest, 22. novembri istungil sündinud otsuse üle heameelt, alal kaevandamisest huvitatud Paekivitoodete Tehase OÜ on nõutu, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütleb aga nördimusega hääles, et selline käitumine ei paista tark välja.

«Loomulikult oli volikogul õigus selline otsus vastu võtta ja etteheiteid mul neile pole, kuid mulle tundub, et see otsus sündis natuke kiirustades,» märkis Tamkivi.

Ta viitas looduskaitseseadusele, mille järgi kohalik omavalitsus võib kehtestada kohaliku tähtsusega kaitsealasid ning neile kaitse-eeskirju.

Kasutud uuringud

Tamkivi jaoks on arusaamatu, miks oli vaja mitu aastat teha maa-alal geoloogilisi uuringuid ja veel tänavu märtsis pikendada uurimiseks välja antud luba, kui oli teada, et ala võetakse nagunii kaitse alla.

Kusjuures käimasolev projekt, uurimaks, kas Rahkvälja maastikukaitsealal on võimalik kaevandada ka allpool maa-aluseid jõgesid ja teha seda ilma karstialal veetaseme alandamist, pole veel lõppenud.

Tänavu juunis saatis keskkonnaministeerium Kose vallavalitsusele kirja, kus teatas, et ministeerium pole nõus maastikukaitseala kaitse alla võtmisega tingimustel, mis välistab seal maavara kavandamise täielikult.

Samas seisab Tamkivi allkirja kandvas kirjas, et geoloogilise uuringu loa omanikul, kes on investeerinud maavara uuringutesse, on õiguspärane ootus, et tulevikus saab uuritaval alal maavara kaevandada.

Tamkivi sõnas eile, et sellise ootuse teke on loogiline, kuid sellest lausest ei maksa tema väitel mingit tonti otsida.

Ei saa kätt ette panna

Kui vallavalitsus pikendas uuringute luba ja samal ajal nägi ette, et kaevandada nagunii ei saa, siis polnuks keskkonnaministri sõnul vaja selleks ka pikendust anda. «Uuringute tegemine on ju kuludega seotud. Ka Eesti riik ei andnud Vene-Saksa gaasijuhtme uuringuteks luba, sest oli teada, et selle ehitamiseks luba ei anta.»

Kose vallavolikogu esimees Uno Silberg kostis aga vastuseks, et kui eraettevõtja tahab uurida, siis ei saa sellele kätt ette panna, pealegi oli esimene luba antud, mistõttu polnud põhjust selle pikendamisest keelduda.

«See on tõlgendamise küsimus, kas kellelgi tekkis põhjendatud ootus, maastikukaitseala on olnud rahva hoiak ja põhimõtteline otsus selle kaitse alla võtmiseks on olnud juba pikka aega,» lisas Silberg.

Kose vallavanema Vello Jõgisoo sõnul on see aga tõesti olnud natuke vastuoluline, et kogu aeg on olnud soov kuulata ära kõik osapooled ja saada uuringute kaudu võimalikult selge pilt, kuid nüüd lisauuringu tulemusi ära ei oodatud.

Kahe miljoni krooni eest seniseid uuringuid tellinud Paekivitoodete Tehase OÜ arendusdirektori Boris Oksa kinnitusel poleks kaevandamisel ohtu põhjaveele, kuid andmaks objektiivseid vastuseid kohalike lisaküsimustele, telliti siiski lisauuringud.

Paekivitoodete Tehase OÜ on nüüd saatnud õiguskantslerile ja keskkonnaministrile kirja palvega anda hinnang Kose vallavolikogu 22. novembri otsusele.

Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja sõnul pole tegelikult Nabala soostiku kaitsmisel Rahkvälja maastikukaitsealast üksinda abi.

Ta märkis, et ka naabruses asuvad Saku ja Kiili vald peavad kaitse alla võtma alad, kuhu teised ettevõtted soovivad kaevandusi rajada.

---------------------------------------------------------

Arvamus

Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister:

Keskkonnaministeerium peab lisaks looduskaitsele tegelema ja vastutama ka loodusressursside ning nende kasutamise eest. Näiteks vaidleme täna Tallinna-Tartu maantee ehitamise rahastamise üle, ent minu küsimus on, et kui see raha ükskord leitakse, siis millest seda tegelikult ehitatakse ja kust tuleb materjal? Kui põlevkivivallad võtaksid kätte ja ütleksid, et kaevandada tohib vaid nii palju kui läheb tarvis nende valla elektriga varustamiseks, siis on see sama lähenemine [nagu Kose vallas].

Mõtet, et laseme vee alla, jätame nõiakaevu kuivaks ja hakkame kaevandama, pole kellelegi pähegi tulnud.