Täna õhtul pidulikult avatav Solarise keskuses ringkäigul olnud kunstiteadlane Mart Kalm tunnustas keskuse loojaid, kuid nimetas tulemust ideevaeseks ja ebahuvitavalt turvaliseks.
Mart Kalm: ebahuvitavalt turvaline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühtepidi on on mehed tublid olnud, aga ma oleksin lootnud veel mõnda ideed, mida kahjuks ei ole,» kommenteeris ta. «Sisuliselt on ärile kest ümber tõmmatud.»
Kalm ütles, et Eestis on esimest korda ehitatud hoone, kus kultuur ja kaubandus kokku saavad. Seetõttu oleks tulnud hoonele ja selle sisekujundusele mingi eriline lahendus leida. Seda aga ei ole.
Kujunduselt kõige jubedamaks, lausa jõledaks pidas kunstiteadlane lätlaste söögikohta Lido, mis esmakordselt Eestis uksed avab. Samas kõrval tööd alustav Vapiano restoran on tema sõnul meeldivalt väljapeetud, millegagi ei ole seal üle pingutatud.
Kriitiline oli Kalm ka seitsme saaliga ning kokku ligi 1600 vaatajat mahutava Cinamon kino suhtes. Nimelt on seal saalides trepiastmed ebaühtlase pikkusega, mistõttu võivad inimesed kergesti komistada ja kukkuda. Niisugust lahendust pidas Kalm sisearhitekti prahmakaks. Ka kino tualetid on tema hinnangul valesti projekteeritud, sest ust avades vaatavad kohe vastu pissuaarid.
Tänasel pressikonverentsil kinnitas Solarise keskuse juhatuse esimees Peeter Rebane, et kõik vana Sakala keskuse arhitekuuriliselt väärtuslikud detailid on säilitatud. Nii see tõesti on, kuigi need jäävad uuest meelelahutus- ja kaubanduskeskusest eraldi sissepääsuga ossa, kus ei ole ükski äripind veel rentnikku leidnud.
Endise Sakala keskuse fuajee säilinud osa laes ripuvad tolleaegsed lühtrid, alles on ka rõdupiire ning suur uks. Kalm märkis, et see osa vanast keskusest oleks tulnud kuidagiviisi kokku sobitada uue keskusega, et tõsta selle väärtust. Praegu on aga need kaks osa jäänud täiesti eraldi.
Kunagi Sakala keskust ehtinud suur värviline klaasvitraaž asub ruumis, millest tulevikus peaks kujunema koosolekuruum. Täna käis seal alles remont ning vitraaž oli kilega kaetud. Kes selle ruumi rentnikuks hakkab, ei ole veel teada.
Kokkuvõttes jätab Solarise keskus hea mulje. Eraldi osa sellest muudustab Nokia kontserdimaja, kus täna päeval käisid täie hooga proovid õhtuseks kontserdiks. Orkestrit juhatas Tarmo Leinatamm, kes kontserdimaja juhile Aivar Silerpuule kinnitas, et kõik on muidu tore, ainult poodium pidi veidi logisema.
Solarise keskuse kaupluste osa peasissekäigu fuajees kasvab võimas kask, mis Rebase sõnul pidavat olema pärit kuskilt Eesti metsast. Tüvi ja oksad on ehtsad, kuid juuri puul enam all ei ole. Lehed on kunstlikud, et püsiksid aastaringi igihaljatena. Niisugust kujunduselementi ei ole üheski teises Eesti kaubanduskeskuses. Peale selle on kasutatud võimalikult palju sooje värvitoone ning LED-valgusteid, et luua mõnus ja inimsõbralik keskkond.
Rebane ütles, et peatöövõtja Merko Ehitus andis hoone eile üle ning linnavalitsus vormistas kasutusloa. Seega on Solarise keskus valmis. Homsest on klientidele avatud kõik keskuse poed, söögikohad ning teenindusasutused. Ainult Anni Arro kohvik jääb esialgu suletuks, kuid nädala pärast on seegi koht lahti.
Rebase sõnul on uskumatu, aga tõsi, et kuus ja pool aastat kestnud protsess on nüüd edukalt lõppenud. Ehitamine algas kaks ja pool aastat tagasi ning nii mahukat hoonet silmas pidades on ehitajad, projekteerijad, sisekujundajad ning kõik teised asjaosalised andnud endast parima. Nende auks on kontserdimaja fuajee seinale paigaldatud tänuplaat.