/nginx/o/2013/09/05/2266431t1h6b21.jpg)
Hommikul haaran isa maamaja köögilaual vedelevate mobiiltelefonide hulgast ühe, parasjagu lärmava, ja teatan: «Kellele te ka ei helistaks, ta magab praegu.»
Issi on purjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eee... ma helistan enda telefonile.»
Aa, Maamees!
Toosama, kes eelmisel õhtul võitis mu sooja sümpaatia, pühkides minu pisitütre Krata tatist nina. Pole just palju mehi õieti on ta ainuke, keda olen näinud , kes hakkaks omaalgatuslikult võõra mudilase nina harima.
«Mulle meeldivad lapsed,» tähendas Maamees, heldinult Kratat vaadates.
Tal endal on neid kolm, kõik erinevate naistega.
Vanimat nägi Maamees viimati, kui beebi oli mõnekuine.
Keskmisega kohtub vahel ja annab raha, saatesõnadega «ära emmele ütle». Alimente ei maksa ega kavatsegi seda teha.
Praegu kasvatab ta koos kolmanda naisega noorimat, kolmeaastast Väikest Tüdrukut.
Proosit! Viina voolas sel ööl, mu Linnamehest isa sünnipäevalauas, õige ohtralt. Kuni Maamees tiira-taara oma autoni tuigerdas.
***
Mahaununenud mobiili järele tuleb Maamees koos Väikese Tüdrukuga. Ta on särki vahetanud, lõbus ja jutukas: «Hommikul tegime äiaga kohe pooliku viina ära, mis mul kapis oli. Ma võin ju joodik olla, aga viin mul ikka kodus seisab.»
Linnamees enam ei joo: õhtul ootab ees sõit linnakoju, homme tööpäev.
Maamees aga kergitab usinasti alkoholitarbimise statistilisi näitajaid, mis on Eestis viimastel aastatel aina tõusuteel. Nipsab kõrisõlme pihta ja tunnistab: «Mul on s e e viga.»
Oh!
Mõni viinapits hiljem: «Kogu küla teab, et naine lööb mind.»
Oh!
Õige mitu pitsi hiljem: «Ma leian endale veel ühe naise.»
Oh! Vaatan Väikese Tüdruku poole, kes isa põlvedel looskleb. Lapse nägu on häirimatult rahulik. Liiga väike veel, nii et ei saa aru? Või on harjunud sellist juttu kuulma?
Ei tea.
Elavaloomuline Väike Tüdruk ronib Maamehe sõiduauto katusele ja hakkab liugu laskma. Ikka siuh! kapotile või autoninale ja kribinal-krabinal katusele tagasi.
«Ära kojameeste vastu mine, äkki lähevad katki,» soovitan.
«Issi lubab,» vastab Väike Tüdruk ja jätkab liuglemist. Üle klaasipuhastite.
Kas tõesti? «Las laps mängib,» lubab Maamees jommispäise lahkusega. Joob ennast keset selget päeva üsna sassi, istub siis koos lapsega autosse ja sõidab koju. Mobiiltelefon unub taas.
Enne linnasõitu peatab isa auto Maamehe talu õues, et telefon tagasi anda. Maamees magab.
«Issi on purjus,» seletab Väike Tüdruk.
Oh! Kuidagi kahju on. Millestki-ei-tea-kellestki. Ent Väikese Tüdruku ümarapõskne nägu püsib häirimatult rahulik.