Ärimees Armin Karult raha nõudnud «rullnokad» toimetasid politsei nina all

Soov näha kõhutantsija Ines Karu eksootilisi oskusi oli ajend, mis pidi neiu meelitama noorte kurikaelade võrku. Foto: Aivar Kullamaa /Kroonika

Nad olid tavalised Raplamaa noorukid, kelle igapäevaelu möödus hamburgeriputka juures autokummi vilistades. Nüüd kahtlustatakse neid kasiinoärimehe Armin Karu tütre pantvangi võtmise kava sepistamises.

Kuritegu, mida varem kriminaalkorras karistamata Ardo (21) ja Viljar (21) kavandasid, võib tunduda uskumatult rumal. Ometi selgub 5. jaanuaril keskkriminaalpolitsei eriüksuse vahistatud noorukite ütlustest, et neil oligi tõsi taga.

Jah, nad lootsidki Olympic Casino keti suuromanikult Armin Karult tema lihase tütre Inese eest 15 miljonit eurot ehk 235 miljonit krooni lunaraha saada. Nagu üks kahest vahi all istuvast idee autorist ülekuulamisel Karude pere ohvriks valimist põhjendas: «Aga sealt võis ju raha saada...»

Tänapäeva mõistes lihtlabased hamburgeriputka «ässad» tulid kiire rikastumise ideele eelmise aasta suvel. Siis kui omavahel fantaseeriti Eesti seltskonnameediast tuntud Ines Karu röövimisest. Miks?

Sest lisaks Kroonikas poseerinud Inesele oli neile oma rikkusega Eesti ajakirjandusest jäänud meelde Inese isa Armin Karu. Mees, kes Äripäeva viimases Eesti rikaste edetabelis 4,2 miljardi krooniga esikoha hõivas.

Tasapisi muutus jutt aina tõsisemaks ja valmis reaalne plaan – meelitada Ines endaga kohtuma. Ettekääne selleks olnuks lihtne – kõhutantsu harrastatava neiuga lubati kokku leppida esinemine. Nii saanuks temalt vabaduse lihtsalt võtta.

«Lollikindel» kava

Tõsi, suvel jäi kuriteo kavandamine katki. Nad küll kohtusid Inesega, kuid jätsid asja pooleli. Sest arvasid, et ei vea välja. Ent igatsetud miljonid jäid uusrikkapõlvest unistanud noorukite meeltesse edasi keerlema.

Sügisel tuldigi oma plaani juurde tagasi. Kuid sedakorda otsustasid vahelejäämist kartnud noorukit koostada «lollikindla» kava. Sellise, mis pidanuks neile endi meelest igal juhul õnnestumise tagama.

Nii otsustasid nad, et ei tohi end ise Inese pantvangistamisega otse siduda. Musta töö tegijaks pidi saama n-ö allhankija. Mees, kellega nad olid küll varem kohtunud, kuid kes kuriteo lõppfaasis kahe põhifiguuriga silmast silma ei kohtunud. Nii pidanuks organisaatorite seostamine pantvangistajaga olema viimase tabamise korral piisavalt keeruline.

Pantvangistaja ja «ajude» vahel pidas sidet noorukite ühine tuttav, samuti varem kriminaalkorras karistamata nooruk, kes nüüd on samuti kuriteos kahtlustatav. Kuid erinevalt idee autoritest viibib tema praegu allkirja vastu vabaduses.

Röövi plaan oli põhipunktides sama nagu suvel kavandatud – neiu esinemise ettekäändel välja meelitada ja kinni võtta. See olnuks pantvangistaja ehk töömehe osa. Ülejäänu ehk lunaraha puudutavad läbirääkimised Armin Karuga jäänuks organisaatorite mureks. Selleks oli nad hankinud isegi suurärimehe mobiiltelefoni numbri ja varunud endile anonüümsuse tagamiseks hulga kõnekaarte.

Toimuv otsekui peo peal

Ainus asi, mida «tellijad» ei teadnud, oli see, et tegelikult mängis «töömees» topeltmängu. See tähendab, et kogu toimuv oli keskkriminaalpolitseis otsekui peo peal ja 11. detsembril oli toimuva kohta isegi kriminaalasi algatatud. See oli vaid kaks päeva pärast seda, kui Armin Karu TV 3 ekraanil «Mantlipärija» saate lõppenuks kuulutas ja röövlid arvasid olevat soodsa aja tõsiselt asja kallale asuda.

Kuigi röövimise kava tundus kogenud politseinikele ehk isegi liialt lapsik, sest skeemi autorite «kõrvad» paistsid igalt poolt välja, olid politseinikud ülimalt ettevaatlikud.

Keskkriminaalpolitsei direktori Elmar Vaheri sõnul ei saanud välistada võimalust, et mõni kogenud kurjategija kasutas Raplamaa «rullnokki» pelgalt söödana selleks, et nende varjus suurärimehe tütar hoopis ise pantvangi võtta.

Õnneks oli see hirm asjatu.

Kuid riskide vähendamiseks informeeriti toimuvast ka potentsiaalseid ohvreid, Karude perekonda. Et asi kahtlane ei tunduks, ei kohaldatud perekonna puhul lisa turvameetmeid. Selle asemel paluti Karudel tavalisest lihtsalt ettevaatlikum olla.

Samal ajal läksid Raplamaa noorukid Inese röövi kavandamisel üha detailsemaks. Selleks müüdi maha isegi endi sõiduauto BMW. Saadud raha anti «töömehele», et too selle eest Inese kinnihoidmiseks vajaliku korteri üüriks. Kuna politsei oli juba mängus, siis korterit reaalselt loomulikult ei üüritud.

Väike kahtlus, et «töömees» neid petta võib, noorukeil siiski oli. Kui «töömees» teatas, et kutsus ohvri eraviisilisele esinemisele, helistasid «tellijad» Inese mänedžerile ja kontrollisid, et kas neiu on tõesti selleks päevaks kuhugi esinema kutsutud. Jaatav vastus rahuldas noorukeid.

Ring tõmbus kokku

Pantvangistamise õnnestumise tõenduseks pidi «töömees» saatma neile foto, kus Ines on käeraudades, neiu autojuhiloa ja mobiiltelefoni. Kuna kõik asjaosalised olid asjasse pühendatud, polnud politseil kuigi keeruline alanud aasta esimesel nädalal «rullnokad» lõksu mängida. Kui «töömees» teatas 4. jaanuaril, et ohver istub kindlalt puuris ja saatis selle tõenduseks nõutud foto koos Inese isiklike asjadega, hakkasid «tellijadki» reaalselt liigutama.

Selleks saadeti Armin Karu mobiiltelefonile SMS, milles teatati tema tütre vangistamisest ja nõuti 15 miljoni euro maksmist. Karu muidugi vastas ning juba silmapiiril terendavatest miljonitest õhinasse sattunud noormehed «sõnumineerisid» isegi vastu.

Piisavalt tõendeid

Kuritöö planeerijad ei osanud aimatagi, et sellega tõmbus ring nende ümber lõplikult kokku ja nende vahistamine oli siis juba vaid tundide küsimus. Sest tõendeid, mida politseil nende süü tõendamiseks vajas, oli kogutud piisavalt.

Juhtunut menetleva riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul vahistati noorukid ajal, kui nad arvasid kuritegu edasi jätkuvat. «Meil on küll eelneva uurimisega kogutud mitmeid tõendeid, kuid me jätkame nende kogumist,» ütles riigiprokurör.

Kohtus ootab oma süüd osaliselt tunnistavaid noorukeid süüdimõistmisel 3–12-aastane vangistus.

Armin Karu: kahju, et selliseid tegelasi leidub

Börsiettevõtte Olympic Entertainment Group juht Armin Karu tunnistas, et politsei pidas kinni isikud, kes kavatsesid röövida tema tütre.

«Nende isikute suhtes algatatud menetluse huvides ei ole mul kahjuks võimalik enamat kommenteerida,» jäi Karu juhtunut kommenteerides napisõnaliseks.

Karu pidas «erakordselt kahetsusväärseks» tõsiasja, et ka Eestis leidub niivõrd kuritahtlike kavatsustega ning moraalivabu noori inimesi, kes on valmis võtma teiste inimeste vabadust.

«Samas soovin avaldada suurt tänu ja tunnustust politseile professionaalse ja operatiivse tegutsemise eest nende isikute tabamisel,» lisas kasiinoketi Olympic suuromanik. (PM)

Inimröövid

• Äsjane plaan pantvangistada kasiinoettevõtja tütar oli eelmise aasta seisuga juba kolmas selline inimröövi intsident.

• Esimest korda plaanis inimröövi vaimselt ebastabiilne Saaremaa noormees, kes otsustas Tallinna ühe kooli juures röövida väikese koolitüdruku ja nõuda tema vanematelt lunaraha. Plaani õnnestumiseks üüris mees pealinna isegi korteri ja uuris tulirelva soetamise võimalusi.Keskkriminaalpolitsei tabas mehe vahetult enne kuritegu. Praegu viibib ta psühhiaatrilisel sundravil.

• Teisel juhul mõisteti inimröövi katses tingimisi süüdi Mustvee endine linnapea Gennadi Kulkov, kes soovis, et 30 000 krooni eest võetaks üheks volikogu istungiks vabadus volikogu liikmelt, kohalikult ajakirjanikult Fjodor Maspanovilt.

• Tosin aastat tagasi võttis kurjategija Tartus pantvangi ettevõtjate Aune ja Urmas Pasti tollal nelja-aastase poja Jaan-Eriku ning nõudis tema eest miljon krooni. Hiljem mõisteti teo kordapanija lapseröövi ja väljapressimise eest kuueks aastaks vangi.

• 1990. aastatel pantvangistasid Tallinnas organiseeritud kuritegevusega seotud isikud neile raha võlgnenud ärimehe ning nõudsid tema abikaasalt mitmesaja tuhande kroonise lunaraha tasumist. Pantvangidraama lahenes Harjumaal, kui politsei eriüksus kurjategijad ühes tanklas raha üleandmisel kinni pidas.

• Aastaid tagasi üritas enda pantvangistamist lavastada võlgadesse sattunud kelm, kes nõudis sadu tuhandeid kroone oma vanematelt. Kui rahanõudja asukoha kindlaks teinud keskkriminaalpolitseinikud arvatavat pantvangistajate seltskonda ühes Lasnamäe korteris ründas, siis selgus, et «ohver» oli juhtumi üksinda välja mõelnud.

• 1997. aastal oli ohus ka suurettevõtja Armin Karu enda elu, kui toona kasiinoketti Olympic jõuliselt laiendas. Karu soovisid tappa kaks tema firma töötajat (üks eestlane ja üks inglane), kes soovisid laienevas ettevõttes saada suuremat osalust ja mõju.

Pommiatentaadi plaaninud kurjategijad tabati, kui kaitsepolitsei nende halbadest kavatsustest teada sai.