Krata, kallis, palun ära topi lillkapsast röstrisse! Ja ka mitte tühja piimakannu, kui ma tohiks paluda, võtan need nõud parem laualt eest ära, no söö nüüd ilusti, kuule, sa vist ei taha enam, lähme pesema.
Palun ära topi lillkapsast röstrisse!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palun ära vala pudelist vett vannitoa põrandale, kalla hoopis pesukaussi või kraanikaussi või vanni, onju.
Palun ära kolgi vastu peeglit habemeajamisvahu ballooniga ega juukseelee purgiga ega silmameigieemaldaja pudeliga ega üldse mitte millegagi, saad aru?, mitte millegagi, anna kõik siia.
Palun ära viska vannitoa põrandale pikali, eks, muidugi on tore lesida ja loigust vett rüüpida, aga niimoodi saad sa uuesti märjaks, just äsja ma kuivatasin sind, kustutame parem tule ja läheme siit välja.
Krata, palun ära loobi rosinaid põrandale, kui sa neid ei taha, siis lihtsalt ütle mulle.
Palun ära vahi enam arvutist multikaid, aitab küll, teeme parem midagi muud huvitavat.
Palun ära kalla seebimullitajast vedelikku põrandale, hoia topsikut otse, eks, ja parem kui sa ei pista näppe vaheldumisi seebivette ja
suhu.
Huuhh!
Nii palju keelde napilt poole päevaga! Kuigi ma t e g e l i k u l t usun, et väikelast tuleb keelata võimalikult vähe, ainult siis, kui olukord on ohtlik. Tänastest juhtumistest polnud aga mitte ükski Krata, palun ära puutu lahtist haaknõela, miks sa selle üldse triikimislaua katte küljest lahti sikutasid, ah?, ma võtan selle terava asja nüüd ära heakene küll, oli ü k s-
a i n u k e ohuolukord.
Aga miks ma muudel puhkudel last keelasin? Poolhajameelselt, lootmatagi, et aasta ja üheksa kuune tütar mu sõnamulinat mõistaks. Kuigi senine elu on näidanud, et manitsustest pole mingit tolku: laps loobub tegevusest alles siis, kui ta sellest tüdib. Või kui temalt keelualuse asja käest võtan... ahaa! Leidsin!
Keelumulina aktiveerib tõenäoliselt seesama hallide ajurakkude keskel paiknev «nupp», mis lülitab sisse iseendaga rääkimise. No ei taha olla kuri kivinägu, kes võtab endast palju väiksemalt ära ühe asja teise järel, püüdmatagi seletada, miks.
Krata, kas sinu meelest on söök ema taldrikus maitsvam? No võta pealegi ampsu, kullake, aga palun ära sülita lillkapsast põrandale ega tatsa kingadega sellest läbi, sa kannad ju kõik üle toa laiali!
Palun ära ahnitse nii palju okolaadi, võta üks tükk korraga, no hea küll, võta veel üks tükike, ja see ka veel, aga nüüd küll aitab.
Oh! Juba õhtu käes. Krata, palun ära nüüd enam susserda, jää magama.
Aga palun, PALUN ära mäleta suureks saades, et ema kogu aeg ainult keelas sind, kui sa väike olid!
Palun?