Vaikse ookeani põhjaosas loksub hoovuste toel maailma suurim prügimägi, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti plast ja kilekotid.
Vaikses ookeanis loksub maailma suurim prügimägi
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
25. jaanuar 2008, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Subtroopilised hoovused on kokku kandnud kaks hulpivat prügisaart, mida kutsutakse vastavalt Vaikse ookeani idaprügila ja lääneprügila, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator Howstuffworksi.
Idapoolne keerleb Hawaii ja California vahel, selle pindala suurus on teadlaste hinnangul võrreldav USA Texase osariigi või siis Prantsusmaa omaga. Läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel.
Maailmameredes ujuvast prügist 90 protsenti on plast ja kilekotid. ÜRO keskkonnaprogramm hindas 2006. aastal, et ookeanide igal ruutmiilil hulbib 46 000 plastitükki. Maailmameres on piirkondi, kus plastikogus meres ületab planktoni kuuekordselt.
Maailmas igal aastal toodetud plastmaterjalist umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab millalgi välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.
Plasti peamine probleem on see, et see pole biolagunev. Ükski looduslik protsess ei suuda plastist lahti saada. Selle asemel tabab plastmaterjali fotodegradatsioon suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles.
Mereelukad söövad neid üliväikesi plasttükikesi, mis põhjustavad neil mürgitusi ja seedeummistusi . Plasttükikesed suudavad endasse imeda ka mürgiseid kemikaale, näiteks merre heidetud mürke.
Prügisaartest pärinev saast on tekitanud tohutut kahju albatrossidele, kes haaravad noka vahele kõike, mida arvavad olevat toit. Kui see on aga plasttükk või kilekotiriba, võib lind lämbuda.
Midway saarel, kuhu ulatub välja idapoolne prügisaar, toovad albatrossid igal aastal ilmale pool miljonit poega. Neist 200 000 sureb, paljud seetõttu, et vanemad toidavad neid plastmassitükkidega, pidades seda ekslikult toiduks. Plast ja muu merre sattunud prügi tapab igal aastal miljon merelindu ja -looma.
See saast lõhub ka meresõidukeid, reostab randu ning häirib kalureid. Lisaks jõuab osa prügist hoovuste toel välja rannikule. Mõnes Hawaii arhipelaagi saare rannas on kolmemeetrine prügikiht, teisal särab plastliiv väikesed terakesed, mille koristamine on pea võimatu.