Valitsus eraldas reservist 5,3 miljonit krooni psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikute arvu ettenägematu suurenemisega kaasnenud täiendavate kulude hüvitamiseks.
Psühhiaatrilise sundravi vajajate hulk kasvas ootamatult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarve ülevaatamise tulemusena selgus, et olemasolevate vahendite arvelt ei ole võimalik katta puuduolevat summat ja justiitsministeerium taotleb kohtupsühhiaatriliseks ekspertiisiks ja raviks valitsuse reservfondi vahenditest 5, 3 miljonit krooni, seisab seletuskirjas.
Seletuskirja järgi planeeriti tänavuseks psühhiaatrilise sundravi vajajate arvuks 79, ent nüüd on selgunud tegelik vajadus 91 kohale.
Vastavalt sotsiaalministri määrusele osutab Eestis psühhiaatrilist sundravi Viljandi haigla.
Viljandi haigla Jämejalal asuva psühhiaatriakliiniku ülemarst Riina Jents ütles, et kasvu põhjuseid on mitmeid: «Väga ekstreemselt neid rohkem pole, natuke siiski. On ka neid, kellel ravi oleks pidanud lõppema, aga seda on otsustatud pikendada,» selgitas ta.
Jentsi sõnul on psühhiaatrilise sundravi kestus keskeltläbi neli ja pool aastat. Sundravile suunamist, seal viibimist ja väljakirjutamist reguleerib vastav seadusandlus. Ravile suunamise õigus on vaid kohtul.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus selgitas, et raviteenuse rahastamine käib justiitsministeeriumi kaudu ning ministeerium tasub vastavalt sõlmitud lepingule haiglale arved.
Tema sõnul polnud lisaraha vaja vaid inimeste arvu kasvu, vaid ka vahepealse eelarvekärpe tõttu. Aasta esimesel poolel vähendati justiitsministeeriumi eelarvet, sh ka seda osa, millest tasutakse sundravi eest. Lisaraha taotleti, et ministeerium saaks korrektselt oma lepingukohustusi täita.