Möödunud laupäeval kaubeldi Rotermanni kaubamajas pruugitud rõivaste, jalanõude ja lisanditega.Oma kraami lõi letti ka Arter.
Glämmipoodnikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal enne Cosmo glämmilaata saadan toimetuse listi meili pealkirjaga «Glämm üleskutse», milles palun annetada kasutatud, kuid heas korras riideid, jalanõusid, ehteid ja muid aksessuaare. Kõige kärmem vastaja on Tallinna toimetuse juht Küllike, kes toob mulle Leedu lipu värvides dempri. Panen kollase-rohelise-punase-triibulise kampsiku riiulile ja jään lisa ootama.
Päevade kerides poeb naha vahele hirm plaani nurjumisest, sest kampsik on saanud seltsiliseks vaid poolekilosed hantlid, mida peenel preilil oleks paras ühes huuleläike ja puudritoosiga ridikülis kaasas kanda. Neljandal päeval võtan juba rahulikumalt, sest toimetaja Eva ja fotograaf Liis ladestavad minu laua juurde arvestatava pambukuhja.
Laadale saabume koos toimetaja Britiga kella 13 paiku. Meie käsutuses on laud, tool ja stange riidepuudega. Pakime kotid lahti ja valmistame kollastest märkepaberitest hinnasildid. Tuttuute teksade lipikule märgin sinise markeriga 100 krooni, kingadele, saabastele ja jakkidele 50, toppidele 30, ehetele 25 krooni. Pikk Dieseli teksajakk ja musta värvi kasukas jäävad 150 krooniga kõige hinnalisemaks. Pilgupüüdjatena sätime torule kuldse ja rohelise koti.
«Mul on seda vaja!»
Aeg-ajalt vilksavad mööda paremaid palu välja sõeluvad kaubitsejad. Meiltki tehakse esimene ost toosama kuldne käekott. Viivu pärast kaob ka roheline sumadan, mille uueks omanikuks saab Cosmo peatoimetaja Merle Liivak. Kell kolm kogunevad laadalised punasele vaibale Liivaku avasõnu kuulama («Asju ei tohi osta halva tujuga, hiljem on pohmell,» hoiatab ta) ja omavahel tasuta esemeid vahetama.
Stardipauguga sööstavad hilbunäljased sööda kallale, sattudes omakorda fotograafide piiramisrõngasse. Jahi lõppedes õõtsuvad riidepuudel üksikud hüljatud topid.
Tunnike hiljem avatakse uksed linnarahvale ja ostlemine võib alata. Noppinud snäkilaualt tillukesed vahuveinipudelid, tuiskavad naised, värvilised kõrred huulte vahel, ühe laua juurest teise juurde. Viru keskuses karastunud silmad valivad välja saagi, millele järgnevad nobedad näpud.
Üksteise järel kaovad meie letilt ehted, saapad ja kingad. Kleite, toppe ja jakke käiakse proovimas riietuskabiinis või võetakse niisama. «Mul on seda vaja!» hüüatab neiu ja haarab käte vahele kollase salli. Stange riietega ei pea tempole vastu ja käib kolmel korral uperkuuti, lömastades naabrineiude vahuveinipudeli. Jõuame vaevu oste kottidesse susata ja raha vastu võtta. Esialgsest plaanist ostude üle kirjalikult arvet pidada ei tule midagi välja hea, kui leiab mahti raha rahakotti pista.
Kõige tipuks kütab kitsukest koridori proektor. «Teil on maailma palavaim boks,» kommenteerib hääl rahvasummast.
«Palun üks okolaadipaber»
Mingil hetkel saan mahti märgata, et kaos valitseb kõikjal. Vasakul poseerib Kati Toots piltnikele sillerdav-lilla saapaga, vasakul kilkab Liisi Eesmaa, et tal on stange täitsa ribadeks. Kõik, mis särab, läheb nagu soe sai, kinnitab Buduaari peatoimetaja Merlyn Uusküla.
Kaks tundi on täielik hullumaja. Alles kella kuue paiku hakkab sagimine vaibuma. Pääseme taas torule ligi uusi rõivaid riputama. Kuna otsustame seitsme ajal poe kinni panna, langetame kallimatel esemetel hinda. Kasukas maksab nüüd kolm korda «originaalhinnast» vähem. Naine, kes kasukat selga proovib, küsib hämmeldunult, miks nii odav. On ka tingijaid. Õhtujuht Ingrid Peegil näiteks õnnestub maksta kahe topi eest viis krooni vähem kui küsime. Mustad retuusid anname ära koguni 20 krooni soodsamalt.
Kauba peale pakume Postimehe kirjadega meeneid ja okolaadi. Kui maiusest on järel viimased tükid, küsib üks ostleja, kas ta võib okolaadipaberi endale saada. Palub isegi paberile kuupäeva, ürituse ja meie nimed kirjutada. «Abikaasal on selline hobi,» sõnab ta selgituseks. Järele jäänud nodi tagasi kokku lappides tõdeme, et vähemalt poolest tavaarist oleme priid. Päeva noosiks rehkendame 1620 krooni.