Lehkav kraanivesi värvib Audru valla laste hambad pruuniks

Valingu küla elanik Andrus Kold kasutab kraanist tulevat vett üksnes olmetöödeks. Kraaniveele heidab ta ette vanadest torudest tingitud mustust. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on sadakond veevärki, millest saadavas vees on kuni viis korda rohkem fluori kui lubatud 1,5 milligrammi liitri kohta.

Suurimad mureallikad on Pärnu- ja Läänemaa, kus näiteks 181 elanikuga Põldeotsa külas on liitris joogivees koguni 6,6 milligrammi fluori.

«Audru lastel, kes seda vett joovad, on hambad kui pruunid kägarad suus ja hambavaap lagunenud. Enamik joob ikka kraanivett, sest ei jõua ju poest osta,» ütles Audru elanik Vello Meister. Mees joob enda sõnul üksnes poevett, iga paari päeva tagant ostab kolmeliikmeline pere poest viie- või seitsmeliitrise veepudeli. Kuid supi ja kohvi valmistamiseks kasutatakse siiski kraanist tulevat. «Ega neile see ohtlik ei ole, kel on hambad juba välja kujunenud,» usub Meister. «Fluor on ohtlik pigem lastele.»

«Niisuguse kontsentratsiooniga vesi on selgelt tervisele kahjulik ning seda ei tohi kohe kindlasti juua,» väitis aga Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu teadur Ene Indermitte.

Tervisekaitseinspektsiooni andmete1 on Eestis 15 veevärki, kus on fluorisisaldus vees koguni neli milligrammi liitri kohta. Kõige rohkem on vees fluori Pärnumaal Audru vallas.

Toit kraaniveega

Audru lapsed saavad koolides ja lasteaedades puhast vett veeautomaatidest, kuid seda luksust kasutavad ainult need, kes maksavad. «Üks umbes kümneliitrine kanister maksab 82 krooni,» rääkis Audru keskkooli 6. klassi juhataja Kai Oraste. «Raha kogutakse klasside peale. Nende klasside õpilased, kus raha ei koguta, joovad tavalist vett või võtavad kodust kaasa.»

Ka koolitoit valmistatakse kohalikust veest. Oraste ei arva, et vesi tervisele mõjuks. Pigem heidab ta ette selle halba lõhna.

Kuigi enamik audrulastest on kehvast joogiveest ja selle mõjust teadlikud, see kõiki elanikke muretsema ei pane. Põldeotsa küla elanik Erki Põldeots ei pea fluori suureks probleemiks. Mehel on naabriga kahe peale kaev, millest saadava vee üle ta ei kurda. «Ma olen eluaeg siinset vett joonud. Mis see vanale inimesele ikka teeb,» rehmab Põldeots.

Ene Indermitte sõnul on aga vale arusaam, et fluor on kahjulik üksnes lastele. «Fluor on ikkagi toksiline aine. Uuringutega on leitud seoseid vähi ja fluoriidirikka joogivee vahel,» seletas ta. Fluorist vett ei saa ka puhtamaks keeta või koduste vahenditega filtreerida, Indermitte sõnul keetmine koguni suurendab fluorikontsentratsiooni.

Audru valla majandusnõunik Siim Suurild ütles, et kohalikud inimesed teavad küll, et kraanivesi on mürgine, kuid joovad seda parema puudumisel ometi. Probleemi loodab vald lahendada sel aastal. «Saime keskkonnainvesteeringute keskusest raha ja praegu tegeleme Audru külade ühendamisega Pärnu linna veevärki,» seletas Suursild. 350 elanikuga Jõõpre külas jääb probleem aga kummitama, sest Jõõpre on Pärnust liiga kaugel.

Fluori on vaja

Indermitte sõnul on fluor vajalik luude ja hammaste arenguks, kuid ainult väikeses koguses. «Kui fluori on joogivees üle 1,5 milligrammi liitri kohta, avaldub selle toksiline toime näiteks hambafluoroosina. See on püsiv kahjustus, mille vastu midagi teha ei ole,» rääkis ta. «Suuremate kontsentratsioonide puhul, näiteks üle nelja milligrammi liitri kohta, võib tekkida luustikufluoroos. Hiinas tehtud uuringute järgi mõjub kõrge fluoriidisisaldus ka laste vaimsele arengule.»

Kuigi hambafluoroosi seost joogivee fluorisisaldusega on palju uuritud, ei ole üle-eestilist uuringut tehtud. Indermitte ja Astrid Saava aastail 2000–2001 Tartu kuni 12-aastaste laste seas korraldatud uuring toob seose siiski kõnekalt välja. Uuringu andmetel esines Tartus Aardla linnaosas, kus vee fluorisisaldus oli 1,2 milligrammi liitri kohta, fluoroosi 21 protsendil lastest, samas kui näiteks Veeriku linnaosas oli vees 3,9 milligrammi fluori ning sealsetest lastest kannatas hambahaiguse käes 54 protsenti lastest. Praeguseks on Tartus vesi korras ning kellegi tervist ei ohusta.

Seal, kus kraaniveega suuri muresid ei ole, soovitab Indermitte aga pudeliveele kraanist tulevat eelistada. «Esiteks ei ole pudelivett ökonoomne tarbida, kui kraanivesi on kättesaadav. Teiseks ei tea me kunagi, kui kaua ja mis tingimustel on pudelivesi poes seisnud,» ütles Indermitte. Näiteks tõi ta kioskid, kus vitriini laotud pudelid päikese käes seisavad – soojas võib vesi halvaks minna.

Joogivee parandamine venib

Vastavalt Euroopa Liidu joogiveedirektiivile peab aastaks 2013 olema üle 50 inimesega asulates tagatud puhas joogivesi. Aastaks 2010 peavad olema puhta joogiveega vähemalt 2000 elanikuga asulad. «Täismahus seda teha ei jõua,» tunnistab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. «Tähtaeg nihkub umbes aasta-poolteist edasi.» Väiksemate asulate kohta direktiivi veel ei ole.

Audru valla majandusnõunik Siim Suursild on nördinud, et kohalikud omavalitsused ise oma vee puhtaks peavad saama. Tema sõnul toetab Euroopa Liit neid asulaid, kus on üle kahe tuhande elaniku, kuid samas alustas regionaalminister veemurede lahendamist nendes asulates, kus elanikke kuni 50. «Riik üritab oma kohustustest väga osavalt ära hiilida. Maa ja taeva vahele on jäetud probleemsed 50–2000 elanikuga kohad. Teades Eesti valdade suurust, võib Euroopa Liidu ja riigi toele loota vaid käputäis,» rääkis Suursild.

Keskkonnaminister süüdistustega ei nõustu. «Seda ei saa öelda, et me nad aastateks ootele paneme. Riik täidab ikka seda programmi, mis on reaalselt võimalik. Järjekord lihtsalt ei ole veel väiksemateni jõudnud. 50–2000 elanikuga asulad saavad rahastust taotleda keskkonnainvesteeringute keskusest,» ütles minister. Tamkivi selgitas, et programmi eesmärk on aidata inimestel endale korralik kaev teha ja riik maksab osa kuludest kinni. Raha on iga maakonna kohta kaks miljonit krooni.

Mürgine vesi

Vee kvaliteet oleneb sellest, millisest põhjaveekihist joogivett võetakse. Fluoriidide eraldamine veest on keerukas ja kulukas. Levinud viis on pöördosmoosfiltrite kasutamine, kuid see eeldab uute veetorude paigaldamist.

«Kurioosne on asja juures see, et näiteks Halinga vallas on vesi küll pöördosmoosfiltriga puhastatud, kuid pärast fluoriidi eemaldamist muutub ka vee keemiline koostis,» seletas Audru valla majandusnõunik Siim Suursild. «Seetõttu saavad torustikes alguse uued protsessid ning tekib ülemäära teisi aineid. Tarbijateni aga puhas vesi ikkagi ei jõua.»