ETV: Soome firma tuvastas Harjumaa karstialal maa-aluste jõgede võrgustiku

Tuhala Nõiakaev.

FOTO: Egert Kamenik

Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.

Samas asub ka riikliku tähtsusega lubjakivimaardla, kus on killustiku kaevandamisest huvitatud mitu firmat. Georadari-uuringu tellisid kohalikud elanikud, kes näevad kaevandamises suurt ohtu unikaalsele loodusele, teatas «Aktuaalne kaamera».



Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. Seepärast tellisid külaseltsid ja ettevõtjad omal kulul uuringu rahvusvahelise mainega Soome firmalt Roadscanners, et kaitsealaderohke karstiala veerežiimi seisund kindlaks määrata.



«Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,» rääkis Kose vallas asuva Otiveski külavanem Jaanus Saadve.



Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö näitab, et nelja valla - Kose, Kiili, Saku ja Kohila - karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.



Sellises piirkonnas, kus kuival ajal on põhjavesi 170 cm ja märjal ajal isegi vaid 30 cm sügavusel maapinnast, toob kaevandamine kaasa veerežiimi rikkumise. Ka Paekivitoodete Tehase plaan kaevandada põhjaveest allpool ei ole asjatundjate arvates võimalik..



«Meie hirm on see, et esimese ja teise põhjaveetaseme saastatus langeb alla kolmandale ehk sinna, kust meie täna oma suurte puurkaevudega omale joogivee võtame,» ütles Saadve. «Raske ennustada, mis seal juhtuma hakkab.»



Roadscannersi georadari-uuringu teostasid Soome teadlased Tomi Herronen ja Timo Saarenketo. Tuhala-Nabala karstiala pinnase geoloogiline uuring ja kümne maa-aluse jõe määramine läks maksma 6500 eurot (veidi üle 100 000 krooni).


Tagasi üles