HI-viiruse levikut Eestis on saatnud ennustus, et iga hetk murrab epideemia süstivate narkomaanide seast tavainimeste sekka. Nii ei ole läinud, kuid kergendustunne on asendumas kartusega, et rihma lõdvaks laskmine võib tuua kaasa bumerangiefekti.
Võitluses HIViga tuleb jääda valvsaks
3. mai 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) koostatud hinnang Eesti edusammudele HI-viiruse leviku vastases tegevuses oli Eesti jaoks lootustandev.
Pärast 2000. aastat, kui plahvatuslik nakatumiste arvu suurenemine viis Eesti Euroopas punase laterna ossa, on õnnestunud olukord kontrolli alla saada. Täide ei ole läinud sünged ennustused, et viirus on murdmas välja süstivate narkomaanide ringist.
Tervise Arengu Instituudi HIVi ekspert Aljona Kurbatova tõdes, et kuigi Eesti on 2000. aastast kogenud üht tõsisematest nakatumispuhangutest Euroopas, levib viirus endiselt peamiselt noorte venekeelsete meessoost uimastisüstijate seas Tallinnas ja Ida-Virumaal ning tõendeid epideemia laienemisest ei ole.
Ka naiste seas on uute HIV-juhtude arv jäänud mitme aasta jooksul samale tasemele ning kuigi nad on nakkuse saanud seksuaalsel teel, on Kurbatova sõnul tõenäoline, et need on valdavalt süstivate narkomaanide seksuaalpartnerid.
Siiski ei tohiks see sõnum Kurbatova sõnul mõjuda rahustavalt, sest oht viiruse kandumiseks narkomaanide ringist välja nende seksuaalpartnerite kaudu on vägagi põhjendatud.
«See ei tähenda mingil juhul, et me saaksime rahulikumalt hingata, vastupidi võimalus saada juhuslikust kaitsmata vahekorrast HIV on oht, millega kõik peavad tänapäeval arvestama,» kinnitas Kurbatova.
Selle sõnumi kinnistamiseks algab juba järgmisel nädalal Tervishoiu Arengu Instituudi (TAI) kampaania, mis on mõeldud 2040-aastastele meestele. «Uuringud näitavad, et juhuslikes vahekordades kondoomi kasutamine ei ole sugugi enesestmõistetav, mis tähendab, et inimesed võtavad endale kergekäeliselt riski nakatuda HIVsse või nakatada enda partner,» rääkis Kurbatova.
Ka HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse esimehe Igor Sobolevi kinnitusel on viiruse levik tavainimeste sekka endiselt vaid ajaküsimus. Ta tõdes, et infot viiruse kohta on piisavalt, kuid inimesed suhtuvad sellesse ohtu muretult. «Kuni arvatakse, et see on narkomaanide haigus ja meid see ei puuduta, on risk endiselt väga suur,» sõnas ta.
Lisaks on tema hinnangul probleemiks kaitsevahendite kõrge hind. «Kui noortel on valida, kas osta poest pakk sigarette või kondoome, siis valitakse pigem sigaretid,» leidis Sobolev.
Möödunud aasta lõpuni aitas HI-viiruse ennetust ja ravi rahastada Global Fundi kaudu Euroopa Liit, sellest aastast peab Eesti oma jõududega toime tulema.
Eelmisel aastal kulus ennetustegevusele 44,37 miljonit krooni, tänavu on see summa 46,8 miljonit krooni. Suurem osa aidsiennetusest käib mittetulundusühingute kaudu.