/nginx/o/2009/10/23/255640t1h84f3.jpg)
Vilniusest pärit leedulanna Nijole Kärner tuli pea 28 aastat tagasi Kuressaarde, läks mehele ja jäigi Saaremaale elama. Praegu on ta üks Saaremaa Vene Seltsi asutajaid ja vähemusrahvuste festivali «Vananaistesuvi» eestvedajaid. Aktiivse naisega käis Kuressaares juttu vestmas Lilia Krõsina.
Ehkki Nijole töötab täiskohaga Kuressaare ametikoolis korrapidajana, viib ta ka kogu Saare maakonnas läbi leedukeelseid ekskursioone. Nijole räägib, loeb ja kirjutab eesti keeles vabalt, kuid ise ei pea oma riigikeeleoskust perfektseks.
«Mind huvitab ajalugu väga, sellepärast töötan 1997. aastast giidina. Olen lõpetanud kursused ja saanud lao töötada. Ehkki töö on hooajaline, igavleda aega pole,» räägib naine.
Nijole jätab igati seltsiva, lõbusa, energilise, ent veidi tagasihoidliku inimese mulje. Lisaks giiditööle juhib ta Saaremaa Vene Seltsi selle asutamispäevast saati. Tänavu oktoobris 12. sünnipäeva tähistanud selts loodi, et liita saare venekeelseid elanikke.
Nijole ütleb, et kedagi teist pole üritatud tema asemele seltsi esimeheks valida, ehkki tema sõnul oleks aeg mõnel teiselgi oma võimeid sellel kohal proovile panna.
Kõik sai alguse Kuressaare rahvakoolist, mis korraldab mitmesuguseid kursusi täiskasvanutele. «Õppisime ajalugu ja kirjandust. Meile tuli loengut pidama Ellen Teemus Saaremaa rahvateatrist ja küsis, miks mitte organiseerida selline selts, sama küsimuse esitas ka filoloog Nelli Lember, see oligi tõuge seltsi asutamiseks,» meenutab Nijole.
Seltsi esialgseks eesmärgiks oli eesti ühiskonda integreerimine. «Tahtsime aidata inimestel eesti keelt ära õppida, tutvustada neile eesti traditsioone ja kultuuri,» räägib Niljole. «Osates riigikeelt, on lihtsam tööd leida ja selline probleem oli tol ajal üsna tõsine. Seega oligi esimestel aastatel rõhk keeleõppel. Palju abi saime toona koolituskeskuselt Osilia.»
Hiljem hakkas kohalik vene selts korraldama ka teatraliseeritud teemaõhtuid, eesmärgiks tutvustada teiste rahvuste kultuuri. Näiteks olid Nijole sõnul väga menukad vene, ukraina ja juudi õhtu. Ta märgib, et paljud Saaremaa eestlased oskavad vene keelt ning paljud neist tulevad ka neile üritustele.
Saaremaa Vene Seltsi eestvedamisel sündis ka tänavu kuuendat korda toimunud vähemusrahvuste teatrifestival «Babje leto» («Vananaistesuvi» – toim). «Seltsi esimesel aastal palus Saaremaa rahvateatri kunstiline juht aidata kokku ajada inimesi, et teha venekeelne lavastus «Armastus Venemaa vastu on suurem kui armastus». Krõlovi valmide ainetel tehtud tükk oli nii menukas, et käisime seda näitamas isegi Sillamäel. Kui tulime koju tagasi, otsustasime, et teeme oma festivali ka,» meenutab Nijole.
Nüüd osaleb festivalil, mis toimub Kuressaares tavaliselt septembri esimestel päevadel, näitlejaid ja truppe nii Eestist kui ka välismaalt. Kui alguses oli tükk tegemist, et osalejad festivalile saada, siis praegu tulevad teatrid ise. Seda, et festivali juba tõsisemalt võetakse, näitab ka asjaolu, et žürii esimeheks oli sel aastal lavastaja Kalju Komissarov.
Tänavuse «Vananaistesuve» peaauhind läks Rakvere vene gümnaasiumi teatrile Jabloko (Õun – toim) lavastuse eest «Nataša unistus», parima naisnäitleja tiitli sai sama teatri noor näitlejanna Ksenia Gikalo.
«Mulle teeb rõõmu, kui näen, kuidas kollektiivid, kes võtavad meie festivalist pidevalt osa, kasvavad,» räägib Nijole. Kahju on tal sellest, et kui truppe on festivalil küll iga aastaga üha enam, siis paljud etendused ei lähe täismajale. Nijole saab samas aru, et kui etendusi on palju, siis ei jõua inimesed kõigile piletit osta. Raha napib.
Aktiivsele saare leedukale ei jää pelgalt korraldamisrõõm, vahel tuleb tal endalgi lavalaudadele astuda. Vene seltsi juures tegutseb ansambel, kus Nijole ja teised seltsi liikmed laulavad vene rahvalaule. Oma oskusi käidi näitamas ka festivalil «Slaavi pärg». «Mina teen seda ainult selleks, et teisi toetada,» ütleb ta justkui vabandades. «Hääl on mul nõrk.»
Mullu käis Nijole vene seltsiga reisil Lõuna-Eestis, käidi Viljandis, Tartus ja Põlvas. «Olen varem käinud ka Pärnus, Tallinnas ja Narvas,» ütleb ta. «Aga ma ei reisi palju – olen Saaremaaga harjunud.»
• Sündinud 22. jaanuaril 1951. aastal Vilniuses
• Lõpetanud 1974. aastal Vilniuse Inseneriehituse Instituudi, linnaehitaja eriala
• Oskab leedu, vene ja eesti keelt
• Huvitub ajaloost