/nginx/o/2013/09/06/2318261t1haf9f.jpg)
Põhja ringkonnaprokuratuur alustas eile uurimist, kas Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse kaks sotsiaaltöötajat omastasid pikema aja jooksul vaimupuudega hoolealuste raha.
Õpilaskodu hoolealuste raha võisid võtta töötajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemid Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse rahaasjade ümber hakkasid välja tulema nädal tagasi, kui rutiinse töö ja sisekontrolli käigus selgusid ootamatud puudujäägid.
Arusaamatult oli kadunud osa nii vaimupuudega õpilaste makstud üürirahast kui ka hoolealuste isiklikust rahast, millele sotsiaaltöötajatel kui ametlikel tugiisikutel on ligipääs, sest erivajadustega inimestele õpetatakse muu hulgas ka rahaga ümberkäimist.
Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktori Mari Rulli sõnul viitasid kõik esmased märgid kohaliku õpilaskodu juhataja ning vaimupuudega õpilastega otseselt tegeleva sotsiaaltöötaja seotusele raha kadumisega.
Küsimus on eetikas
Selgitusi andma kutsutud töötajad tunnistasid keskuse direktori sõnul oma süüd ja kirjutasid otsekohe ka lahkumisavalduse. Oma teguviisi põhjendasid ametnikud seletuskirjades isiklike rahamuredega.
Kui palju raha täpselt kaduma läks, seda selgitatakse praegu alles välja, kuid Rulli sõnul pole küsimus mitte summas, mis pole suur, vaid usalduse alusel tegutsevate töötajate eetilisuses.
«See (vaimupuudega hoolealuste kuritarvitamine toim) on kõige hullem asi, mida üks sotsiaaltöötaja teha saab,» nentis keskuse direktor, lisades, et on toimunust okis.
Mõlemal kahtluse alla sattunud töötajal olid Rulli sõnul pikaajalised kogemused töös erivajadustega inimestega nii Astangu keskuses kui ka varasemates töökohtades.
«Õpilastega said need töötajad hästi läbi, õpilased hindasid neid ja mingeid probleeme nendega varem olnud ei ole,» nentis keskuse direktor.
Kontrolli peab parandama
Esialgsete kahtluste põhjal omandasid kaks töötajat pikema aja vältel ja süstemaatiliselt väikestes kogustes oma hoolealuste raha, kasutades ära õpilaste vaimset seisundit.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja märkis, et tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga. Tema sõnul hakkab ministeerium koos Astangu keskusega arutama, kuidas parandada finantskontrolli nii, et seesugused juhtumid enam kunagi korduda ei saaks.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elise Rannajõe kinnitas, et prokuratuur alustas eile pärastlõunal juhtunu osas menetluse karistusseadustiku omastamist käsitleva paragrahvi alusel.