Eelnõu lubab korrarikkuja koolist eemaldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumis valminud juhend «Õpilaste käitumise suunamine» toob välja, et gümnaasiumiseaduse eelnõu annab uue võimaluse jätta korda rikkunud õpilane pärast tunde või vastupidi, keelata tal ajutiselt üldse õppetöös osaleda.
Juhend toob välja kaks mõjutusvahendit, mida praeguste seaduste järgi ei ole lubatud koolil rakendada: jätta õpilane kuni pooleteiseks tunniks pärast õppetöö lõppemist kooli või keelata tal ajutiselt õppes osaleda - viimast koos kohustusega saavutada perioodi lõpuks siiski nõutavad õpitulemused.
«Ajutine õppes osalemise keeld tähendab, et õpilane eemaldatakse mõneks ajaks üldse koolist,» sõnas haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Siiri Lepasaar. Tema sõnul kasutatakse sellist taktikat mitmes riigis, näiteks USAs ja Inglismaal.
Eestis praegu direktor last koolist eemaldada ei tohi, ent uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu lisab selle võimaluse. «Praeguses eelnõu versioonis on klausel, et seda on võimalik rakendada piiratud ajaks - kuni 20 päeva ulatuses poolaastas,» lausus Lepasaar.
«Muidugi ei tasu ühtegi mõjutusvahendit läbimõtlemata rakendada, oluline on võimalused enne põhjalikult läbi mõtelda ning ka korda rikkunud lapsega läbi rääkimine,» lisas ta.
Praegu lubavad seadused õpilast vaid klassist välja saata. «Siis tuleb välja mõelda, kuhu õpilane suunatakse - teda lihtsalt ei saadeta ära. Pisemates klassides saadetakse näiteks õppealajuhataja juurde, osades koolides on olemas rahuklassid,» rääkis haridusministeeriumi ekspert.
Uus seadus annab loe ka õpilase pärast tunde jätta kuni pooleteiseks tunniks. Lepasaare sõnul on siingi oluline lapsevanemate teavitamine, sest ema-isa peavad teadma, miks nende laps tavapärasest hiljem koju jõuab.
Rida mõjutusvahendeid
Lisaks on seadusega praegu koolile antud terve loetelu kõikvõimalikke mõjutusvahendeid, mida juhend soovitab rakendada lähtuvalt konkreetsest olukorrast ja korda rikkunud lapse east. Kergemate korrarikkumiste korral võib otsuse langetada õpetaja või koolijuht, kuid tõsisemate juhtumite lahendamisse tuleb kaasata ka lapsevanemad, õppenõukogu ja teised spetsialistid.
Seadusega lubatud mõjutusvahendid on:
* vestlus õpilasega või tema nõustamine;
* vestlus vanemaga või tema nõustamine;
* õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
* õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
* arenguvestluse/probleemvestluse läbiviimine;
* õpilase suunamine sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või muu tugispetsialisti juurde;
kirjalik noomitus;
* õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
* konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
* ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
* individuaalse õppekava rakendamine;
* vanema nõusolekul õpilase vastuvõtmine kooli juures tegutsevatesse huviringidesse;
* muud kooli pakutavad meetmed, mis on kooskõlas õigusaktidega;
* õpilase vastuvõtmine õpilaskodusse;
* koolikohustusliku õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma;
* koolikohustusliku õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi.
Alaealiste komisjon võib õpilase määrata ka kooli jaoks kasulikku tööd tegema, kuid seda vaid lapsevanema nõusolekul.