Kapo juhist Alusest saab töötu eraisik

Aldis Alus kavatseb puhkuse ajal tegelda oma lemmikhobiga – istuda tsikli selga ja mööda Eestit ringi sõita. Foto: Raigo Pajula

Täna kaitsepolitsei peadirektori toolilt lahkuv Aldis Alus on esmaspäevast töötu – seni pakutud ametid riigiteenistuses pole talle piisavaks väljakutseks.

Seitseteist aastat kapos Eesti riiki teeninud Alus jätab täna hüvasti Toompuiestee majaga number kolm, nagu kapo peakorterit politseinikeslängis nimetatakse. Enne veel teeb ta hoones ekskursiooni oma mantlipärijale Raivo Aegile, annab üle nahast direktoritooli, võtab šampanjaga vastu kolleegid ja kolib kabinetist välja.

Isiklikke asju pole Alusel eriti palju. Aastate jooksul teenitud kümneid aukirju ei ole ta kunagi paljude teiste politseinike kombel oma kabinetiseinale riputanud, mistõttu on tema kastid üsna tühjad. Kindlasti on seal aga tema ainus talisman, mida ta on kabinetist kabinetti kaasa viinud – kümme aastat tagasi 30. sünnipäevaks kolleegidelt saadud ilus sulepea.

«Ma ei ole solvunud ja ma ei jonni. Mul on lihtsalt oma kriteeriumid uutele väljakutsetele, mis mind paeluks,» selgitas Alus eile Postimehele, miks ta otsustas loobuda senistest pakkumistest riigiteenistuses ja alustab esmaspäevast uut elu töötu eraisikuna.

Nõunikutöö ei rahuldaks

Miks kapo direktori teise ametiajata jäetud Alus loobus keskkriminaalpolitsei direktori toolist, ei soovi mees veel seni kommenteerida. «Põhjusi oli mitmeid, kuid need jäävad heas mõttes minu sisse,» lisas ta.

Nii jättis ta eile enda sisse ka teised tööpakkumised, mida Alusele on riigisektorist tehtud pärast kriminaalpolitseile «ei» ütlemist. Väidetavalt on Alus ise endale küsinud prefekti tooli. Temast on kuluaarivestlustes räägitud kui välisluurega tegeleva teabeteenistuse direktori võimalikust uuest asetäitjast või tulevasest kaitseministeeriumi ametnikust.

Kindel on vaid see, et kui siseminister Jüri Pihl üleeile Alusele lahkumise puhul uhke nimelise jahipüssi kinkis, pakkus Pihl talle kas või ajutiseks mõtete tuulutamiseks enda juurde nõuniku kohta. Alus olevat aga viisakalt loobunud.

«Neid nõunikukohti võib ju pakkuda ja eks neid ole juba pakutudki, ent eks ma tahaks ikka ju sellist tööd, mis oleks tõeline väljakutse,» lausus Alus.

Mis oleks «see» väljakutse, Alus praegu ei ütle. Mehe sõnul on ta pakkumistele avatud ja seni on neid õnneks jätkunud. Konkreetsete ettepanekutega kosilasi või lihtsalt õlakriipijaid ja lõunasöökidele kutsujaid on olnud isegi erasektorist. Mis valdkonnast, Alus ei ütle.

«Praegu ma seda valikut, kus ma jätkan, ei tee. Kuid ma ei välista, et minu tulevane töökoht pole riigiteenistuses,» sõnas ta. «Praegu lähen puhkama. Tõmban mõneks ajaks stepsli seinast ning siis vaatan edasi. Millal ma otsuse langetan, ei taha oletada. Kuu või kahe pärast – ei tea, kuna tegemist on pöördelise etapiga elus ja sel puhul tuleb otsused põhjalikult läbi kaaluda.»

Siseministeeriumi uks lahti

Endise siseministri ja nüüdse riigikogu liikme Ain Seppiku sõnul ei ole hea variant, kui Alus päriselt riigiteenistusest lahkub. «Kuid see on tema vaba valik ja ma mõistan teda,» ütles poliitik.

Samas ei saa Seppiku väitel mingil juhul riiki süüdistada selles, et Alusele ei pakutud piisavalt head uut väljakutset.

«Tean isiklikult, et peaminister isiklikult on temaga rääkinud ja kaalunud Alusega erinevaid võimalusi, kus ta võiks jätkata,» sõnas Alus. «Mis need kohad on – ma ei tea, kuid igal juhul ei tohiks Alusel riigi vastu olla pretensioone, et temaga ei arvestata. Samal ajal oleks muidugi hea, kui nii sensitiivsel ametikohal kaua töötanud mehele mingi uus väljakutse lõpuks siiski leitaks.»

Siseminister Pihl lisas napilt, et paraku oli keskkriminaalpolitsei juhi koht praegu prestiižseim ja väärilisim, mida oli Alusele võimalik pakkuda. «Praegu teist sellist ei ole, kuid igal juhul näeksin teda töötamas siseministeeriumi süsteemis, ja ta on meie juurde alati teretulnud,» lisas Pihl.

Aldis Alus (40)

• Nõukogude Liidu meistersportlane moodsas viievõistluses.

• Asus 1987. aastal nn eestlaste lennus õppima Tallinna miilitsakooli, sai vabastuse Nõukogude armeest ja töötas kooli lõpetamise järel Lasnamäel kriminaaljälitajana.

• 2001. aastal lõpetas Sisekaitseakadeemia.

• 1991. aasta sügisel suundus Nõmme kriminaaljälitusest kaitsepolitseisse ning Jüri Pihli asetäitjaks sai ta 1997. aastal, kui seni kaitsepolitsei vastuluurealast tegevust juhtinud Mati Erik läks politsei peadirektori asetäitjaks.

• 2003. aastal, pärast Pihli ametiaegade lõppemist, nimetati kaitsepolitsei peadirektoriks.

Allikas: PM, BNS