Väärteos süüdi mõistetud, kes jätavad trahvid maksmata, ummistavad arestikambreid. Justiitsministeerium kavatseb panna nad tegema üldkasulikku tööd.
Liiklushuligaane ootab tulevikus arestikambri asemel muruluud
18. juuni 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu saavad oma patte tööga lunastada kriminaalkorras karistatud inimesed. Idee, et ühiskondlikult kasulikku tööd võiks määrata ka väärtegudes süüdimõistetule, sai eile justiitsministeeriumis kuriteoennetuse nõukogu istungil piisava toetuse, nii et võib tuleval aastal seadusena kehtima hakata.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul aitaks see lahendada mitu probleemi korraga.
Praegu on arestimajad ülerahvastatud ning suur hulk areste jääb aegumise tõttu kandmata, teisalt on väärtegude tegijate hulgas palju neid, kes ei olegi võimelised trahvi maksma.
Eelkõige on ühiskondlikult kasulik töö mõeldud liiklushuligaanidele. Lisaks neile on kavas panna haljasalasid ja kaubanduskeskuste esiseid koristama ka pisivargad ja avaliku korra rikkujad. Kokku kandis eelmisel aastal aresti 1617 inimest. Üks kuu koos toidu ja valvuriga läheb arestimajas inimese kohta maksma 15 000 krooni.
Hirvoja sõnul võiks aastas vähemalt viiesaja inimese arestikaristuse asendada tasuta tööga. Tema hinnangul oleks see arestimisest vähemalt kümme korda odavam ja ehk ka mõjusam karistus kurikaelale, kes peab iseenda või omasuguste tehtut heastama.
«Muidugi saab inimene ise valida, kas on nädala arestimajas või teeb mõnikümmend tundi tööd, sest põhiseaduse järgi meil sunnitööd ei ole,» tõdes Hirvoja.
Peamine raskus selle seaduse kehtestamisel on omavalitsuste ja ühingute leidmine, kes pakuks piisavalt tööd ja kontrolliks, et karistatud luuslanki ei lööks, sest Hirvoja sõnul ei hakka politsei brigadiri mängima.
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb praegune süsteem, kus valida on vaid trahvi ja aresti vahel, kindlasti ümber teha. Ta viitas riigikontrolli hiljutisele raportile, mille järgi suur osa väärteo eest trahvi saanutest raha ei maksa.
«Sarivaras, kes on 15 korda aastas vahele jäänud, ei arva rahatrahvist midagi, kuid kui panna ta 300 tunniks sellesama kaubanduskeskuse esist puhastama, on suurem lootus, et ta oma elu üle mõtlema hakkab,» uskus Vaher.
Keskmiseks tasuta töö tegemise pikkuseks on praegu arvestatud 20 tundi.