Arte gümnaasiumi direktor peab viimase lõpuaktusekõne

Arte gümnaasiumi direktor Elle-Mari Linsmann peab oma kooli lõpetajatele homme viimase kõne. Koolimaja ees asuva kivi kinkis koolile mullune, 24. lend. Foto: Liis Treimann

Kord lausus väike tüdruk Arte gümnaasiumi direktorile Elle-Mari Linsmannile: «Üks suur poiss ütles, et sa oled igavene vana nõid. Aga sa ei ole nõid. Sa oled ju ilus ja sul ei ole luudagi!»

Tõepoolest, keegi pole näinud Linsmanni luuaga tuuseldamas, aga rahmeldanud on ta Arte gümnaasiumis Mustamäel 27 aastat, sellest 22 aastat direktorina, üldse koolis töötanud 40 aastat. Ning nüüd paneb punkti, homme peab ta lõpetajatele direktorina viimase kõne.

Miks te nii äkitselt, enne töölepingu lõppemist ameti maha panete?

Seda on paljud küsinud. Töösuhe tuleb lõpetada õigel ajal, pead oskama tajuda, millal on õige aeg. Just siis, kui asjad on korras. Kõik toimib, kooli tase on hea, õpetajad, lapsed ja lapsevanemad on rahul. Ja ise olen rahul. Siis on hea minna. Olen enda arvates väga põhjalik inimene, kes ei oskaks paigale jääda. Arvan, et mingil hetkel ammendub iga inimene organisatsiooni jaoks, ja ka vastupidi.

Kui laps hakkab täiskasvanuks saama, püüavad vanemad temast kümne küünega kinni hoida – äkki ta ei saa hakkama. Ma ei häbene öelda, et kool on minu jaoks olnud teine laps. Nüüd tunnen, et on aeg ja kohustus see laps lahti lasta, ta saab ise hakkama.

Elu ja kool, töö ja elu, elukool ja elutöö. Elades aastaid pingelist koolielu, pole ma suutnud tõmmata piiri kooli- ja isikliku elu vahele.

Kas eraelus jäi midagi tegemata?

Ei jäänud. Kuid tunnen siiani süümepiina, sest mu isiklikule lapsele jäi tõesti aega väheks. Olin hommikul majas esimene ja õhtul viimane, kusjuures kool töötas kahes vahetuses. Tööle tulin hommikul rõõmuga, aga õhtul koju läksin väikese hirmuvärinaga, sest ukse avamisel vaatasid mind etteheitvad silmad.

Usun siiski, et nüüd, kus ta on ise täiskasvanud inimene, abielus ja teeb vastutusrikast tööd, mõistab ta mind. Kunagi  saan ehk vanaemana lapselastega tegeldes oma süü lunastada.

Kui oma pikale juhiajale tagasi vaatate, mis on meelde jäänud?

Ehitasime selle kooli nullist üles, olen olnud eestvedaja ja mootor ning õnneks on kollektiiv kaasa tulnud. Kui kool 1981. aastal alustas, tuli siia lapsi 27 koolist. Ütlen ausalt, osa koole tegid puhastust ja saatsid meile neid, kellest tahtsid lahti saada. Uus kollektiiv, olematu töökultuur, ei mingit juhtimiskogemust.

Eks saba kergitamine on koera enda mure. Praegune Arte gümnaasium on tasemel. Valikainete võimalus on kujundanud kooli oma näo, aukohal on esteetiline kasvatus. Meid ei saa küll võrrelda eliitkoolidega, sest meil tuleb õpetada kõiki lapsi. Aga ka riigieksamite tulemused pole laita.

Oleme tublisti pingutanud, et lapsevanemad lapsele meie kooli valiksid. Ja võin uhkusega kinnitada, et jälle alustab meil 1. klass kolme paralleeliga, seda olukorras, kui lapsi tegelikult napib.

Arte gümnaasium on ainuke kool Tallinnas, mis on võitnud kõik haridusameti kvaliteediauhinnad: hästi juhitud, hea õpikeskkonnaga, parim koolisöökla, hea raamatukogu ja mis kõik veel. Kui usud sellesse, mida teed, ja teised tulevad kaasa, siis näed ka tulemusi.

Kas on olnud ka muresid?

Loomulikult. Kui mind poolvägisi direktoriks pandi – lihtsalt kutsuti täitevkomiteesse ja kästi avaldus kirjutada –, tekkis koolis tugev opositsioon. Käisid sisemised mäslemised, otsiti uusi direktori kandidaate. Mul polnud aega selja taha vahtida, pidin tööd tegema ja edasi minema. Algul krahmasin ju kõik enda kätte, tahtsin iga asja juures olla. Kuni siis opositsiooni liider ütles: me anname alla, sa oled nii hull töörabaja, sinu vastu ei saa. See oli suur võit.

Paar korda oleme ajakirjanduse hammaste vahele jäänud, aga need juhtumid ei vääri ülerääkimist.

Suurim mure on hoopis see, et haridus pole väärtus ja õpetajaametit ei peeta prestiižseks. Et on direktoreid, kes vahetavad parteisid olenevalt võimul olijast. Olen jätkuvalt seda meelt, et koolijuht ei tohi olla poliitiliselt seotud, oma parteieelistust saab ta väljendada kodanikuna, valijana.

Kurb on see, et koolid on üksteisele konkurendid, võimekamad ostavad teistelt üle parimaid töötajaid. Ja et ikka veel koostatakse koolide pingeridasid, arvestamata tegelikku sisu.

Ühiskonna patud nuheldakse kooli kaela. Ühiskonnas toimuv peegeldub koolis. Vanematel pole laste jaoks aega. Igal aastal suureneb nende õpilaste arv, kes vajavad järjest rohkem toetust ja tähelepanu.

Kas olete rahul?

Minu vanaema oli pärit Pärnumaalt Kikepera raba servalt. Seal veetsin oma lapsepõlvesuved. Mäletan laupäevaõhtuid, kui tuldi suitsusaunast ja istuti kõrgel lävepakul. Kaugel-kaugel oli suur mets ja päike vajus kaunilt sinna metsa taha. Mul oli tunne, et kusagil seal metsa taga on ootamas mind midagi väga head ja ilusat.

Nüüd tunnen, et olen selle ilusa kätte saanud. Olen õnnelik ja rahul.

Vaadake, mida kirjutas mulle väike Evely: «Sa oled väga hea direktor, meil on väga ilus kool. Ma ei lähe iial koolist ära.» Või Sandra: «Sa oled väga hea, sest sa oled tore. Nii hea, et oled alles siin.»

Või kui abiturient ütleb: «Meil on HULLULT tore ja armas kool!» See on ju fantastiline!

Varsti tuleb jälle 1. september. Mida hakkate tegema?

Kui 1. septembril meie koolipere siia uuele staadionile üles rivistub, eks ma siis lehvitan neile oma koduaknast, elan ju siin lähedal. Aga kui tõsisemalt, siis tahan tunda vabaduse tunnet, vaadata asju eemalt, siis muutub pilk teravamaks.

Tahaks natuke rahu saada, olla oma aja peremees. Aga kui minu kool mind veel vajab, olen nõus alati tulema.

Arvan, et mul ei tule tegevusest puudust. Kodus on vaja kapid ja sahtlid ära koristada, pildid ja kirjavahetus korda seada. Mulle meeldib käia surnuaedades, tahan minna vanaema kalmule ja temaga rääkida.

Augustis, minu sünnipäeval, sõidame perega Šveitsi, et koolist lahkumist tähistada.

Mu vanaema elas peaaegu 99-aastaseks. Arvan, et mulgi on veel mõni aastakümme ees. Äkki tuleks nüüd enda jaoks mõned asjad ümber mõelda ja nautida tõesti hetke, tundi, päeva, aastaaegade vaheldumist. Tagasivaatena oma tööelule ütlen lühidalt: «Ilus suvepäev oli.»

CV

•     sündinud 8.08.1946

•     haridus: Sindi keskkool, Tallinna Pedagoogiline Instituut, mitmesugused koolitused

•     töö: Kadrioru saksa gümnaasium, Tallinna 32. keskkool, Arte gümnaasium

•     keeled: eesti, vene, inglise, soome

•     hobid: aiandus, reisimine

•     autasud: haridustöö eesrindlane, aasta õpetaja, Tallinna raemedal.