Tai poiss kandis Eestis esimest korda jopet

Taist pärit 16-aastasele vahetusõpilasele Nutchannon Boonsornile meenutas Tallinn natuke tema kodulinna Bangkoki. Siinsed kõrghooned jäävad noormehe hinnangul Tai omadele siiski alla.

FOTO: Priit Simson

Kui Eestisse aastaks õppima tulnud tailane Nutchannon Boonsorn esimest korda saunas käis, ütles ta, et lavaruumi leitsak meenutas talle kodumaad.

Haapsalus elanud Boonsorn (16) ei tahtnud Eestist lahkuda, kuid pidi seda reedel vahetusõpilase programmi lõppemise tõttu siiski tegema. «Mulle tõesti meeldib siin,» rääkis Tai pealinnas Bangkokis elav Boonsorn.



Eriti paeluv tundus talle just Haapsalu. Kui Boonsorn koos oma võõrustajaperega esimestel nädalatel sealses kaubamajas käis ja nägi pereema kõigile tere ütlemas, pani see poisi muigama. «Siis ma mõtlesin, et naljakas – ta tunneb kõiki,» naeris Boonsorn.



Õppis keele selgeks



Rõõmsameelne Boonsorn räägib puhtas eesti keeles, keele õppis ta selgeks poole aastaga. «Jõuludeks ta juba natuke rääkis, pärast seda läks aga eriti libedalt,» rääkis Eesti vahetuspere ema Karin Truu.



Tema sõnul on Boonsorn lahtise peaga poiss, kes tabab asju lennult. «Mina ise soovisin natuke inglise keelt praktiseerida, kui ta meile tuli. Aga näed nüüd...» rääkis Truu.



Boonsorn tuli Eestisse eelmise aasta augustis YFU vahetusõpilaste programmiga ja on üldse esimene tailane, kes siin nende vahendusel teadmisi omandanud. Eesti leidis ta üles nime ilusa kõla järgi. «Meil oli YFU nimekiri maadest ees ja siis jäi Eesti silma,» selgitas Boonsorn.



Maarjamaa pakkus tailasele mitmeid senitundmatuid kogemusi – ta käis siin esimest korda kelgutamas, nägi esimest korda lund, kandis esimest korda jopet ja kindaid.



«Siis, kui pereema mulle jope andis, vaatasin, et nii suur,» meenutas noormees. «Aga kui talv tuli, siis see töötas ja oli soe.» Esimeste külmade ajal oli Boonsornil koguni nii kõhe, et magas öösiti mütsiga.



Samuti sõi ta Eestis esimest korda näiteks juustu, kohupiima ja pannkooke.


Talle meeldivad isegi meie verivorstid ja hernesupp. Ainsana ei suutnud Boonsorn harjuda keefiriga.



Küsimusele, mida ta Tais sööb, vastas noormees, et peamine on ikka riis. «Ja sinna juurde sööme tavaliselt kana või midagi,» rääkis ta. Boonsorn elab koos isa ja emaga ühes väikses toas. Kööki neil ei ole ja seepärast sööb pere igal õhtul väljas.



Asjata kartus



Nii tahabki Boonsorn Eestisse peagi tagasi tulla ja hakata Tartu Ülikoolis õppima. «Mulle meeldib siinne kultuur, inimesed, väiksed linnad,» rääkis Boonsorn. «Eesti on mulle kui teine kodu.»



Võõrustajaperele mõjus noor­­mees omamoodi energiasüstina. «Ta tõi meile oma naeratuse ja sooja olekuga juurde positiivsust,» rääkis pereema. Samuti olevat poiss tuletanud neile meelde Eesti ilu.



«Kui läksime oma maamajja, siis ütles Boonsorn, et tahaks siia oma ema tuua, sest see on justkui paradiis,» rääkis pereema. «Ise vaatasin, et mis siin siis nii väga ikka on?»



Noormehele tundus isegi tavaline kartulikoorimine huvitav. «Ta istus kohe päris minu kõrvale ja vaatas suure uudishimuga, mida ma teen,» ütles naine.



YFU Eesti vahetusõpilaste programmispetsialisti Diina Tuuliku sõnul on neil välja kujunenud nii-öelda kuldpered, kes enam YFUta hakkama ei saagi. Samas nentis ta, et reeglina on eestlased materiaalselt kaalutlevad ja kartlikud ning vahetusõpilastele on peresid üha raskem leida.



Põhjuseks on inimesed toonud suure rahalise väljamineku ja kartuse, et äkki ei saada hakkama. «Muidugi kulub söögi peale raha rohkem, aga tegelikult laiendab see poiss või tüdruk ju pere silmaringi,» nentis Tuulik.



Tuuliku sõnul pole vahet, kas külalise võtab vastu maa- või linnapere.


Ta lisas, et mõned vahetusõpilased ongi elanud metsa sees ja see on jätnud neile kustumatu mulje.



«Peresid, kes sooviksid programmis osaleda, on Eestis kindlasti küll ja küll. Aga neid on keeruline üles leida,» ütles Tuulik oma kogemuste põhjal.



Vahetusõpilased



•    YFU programm on koordineerinud õpilasvahetust alates 1951. aastast rohkem kui kuuekümnesse riiki.


•    YFU Eesti on tegelenud vahetusõpilastega 1992. aastast. Peamiselt tulevad vahetusõpilasteks 15–18-aastased noored.


•    Õppeaastal 2007/2008 oli Eestis 20 vahetusõpilast (11 Saksamaalt, üks Taist, Uus-Meremaalt, Brasiiliast, Jaapanist, USAst, Belgiast, Hollandist, Austriast).


•    Tänavu augustis saabub taas 20 õpilast (13 Saksamaalt, üks Kanadast, Slovakkiast, Jaapanist, USAst, Brasiiliast, Belgiast, Hollandist).

Tagasi üles