Kaili Ojamets

Tartu linnavalitus, ettevõtluse arengu spetsialist

Väärt ideed tuleb teadust ja seeläbi inimesi teenima panna. Kuid teadlane ei pruugi tunda turunõudlust, mistõttu juhtub sageli, et hea idee ei jõua potentsiaalsete klientideni.

Eesti üheks kiiremini arenevaks teadusharuks ja perspektiivsemaks ettevõtluse kasvulavaks peetakse biotehnoloogia valdkonda. Selles valdkonnas on ettevõtlusega alustamine ja edukana püsimine keeruline, sest potentsiaalne turg asub reeglina väljaspool Eestit. Nimelt on valdava osa biotehnoloogia ettevõtete klientideks farmaatsia- ja muud meditsiinitööstuse harud, mida Eestis ei ole või on esindatud väga vähesel määral.

Samuti on ekslik arvata, et suures ja laias Euroopas oodatakse uusi tulijaid avasüli. Eesti ettevõtetel, kes tegelevad molekulide, valkude valmistamise või geenianalüüside tegemisega, tuleb Euroopas konkureerida väga paljude teiste ettevõtetega.

Juba 2001. aastast tegutseva Tartu Biotehnoloogia Pargi üks funktsioone ongi teadvustada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevate firmade potentsiaali ning aidata neil turule jõuda ja seal edukalt tegutseda.

Mitte millestki sünnib midagi

Biotehnoloogia alustalad on keemia, füüsika ja bioloogia ning rakendusvaldkonnad eeskätt meditsiin ja keskkond. Asjatundjad nimetavad neid eluteadusteks (Life Sciences).

Biotehnoloogia on edukalt toimiv erinevate teaduste vahelise tiheda koostööna. Praktikas töötavad biotehnoloogia ettevõtted rakendusteni jõudmiseks enamasti koos meditsiinivaldkonna inimestega. Paljud biotehnoloogia ettevõtete tooted-teenused on mõeldud teadusarendusasutustele – ülikoolidele, uurimisgruppidele.

Biotehnoloogia ettevõtete tooted on tavaarusaama kohaselt väikesed ja kallid. Nii võib palja silmaga nähtamatu toode maksta sadu tuhandeid kroone, kusjuures enamiku hinnast moodustavad teadmised, mis sinna tootesse on pandud.

Näiteks maksab vaid mikroskoopiline kogus, nanogramm ainet, mille on sünteesinud Eesti biotehnoloogid ja/või keemikud, maailmaturul sadu tuhandeid kroone.

Samas on nende toodeteni jõudmiseks tehtud mitu kuud tõsist tööd, seega ei müüda selles valdkonnas mitte mahtu, vaid tarkust.

Sellest tulenevalt pole ka oluline, et biotehnoloogiafirmad asuksid logistiliselt suurte transpordisõlmede läheduses, vaid pigem teaduskeskuste juures. Nii on ka Tartu just õige koht niisuguse ettevõtluse ja seda toetava keskuse paiknemiseks.

Üks tuntumaid biotehnoloogiaga seotud institutsioone Eestis on kindlasti Eesti Geenivaramu (praegu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu), mis oli seitse aastat tagasi ka üks Tartu Biotehnoloogia Pargi asutajaliikmeist. Praegu toimetab Tartu Biotehnoloogia Pargis ühtekokku 14 asukat, kes annavad tööd rohkem kui 200 inimesele.

Üheks säravaks näiteks biopargi töövõidust on sünteetilise ja analüütilise keemia vallas tegutseva OÜ TBD Biodiscovery asutamine ja aktiivne käivitamine. Tegemist on teadmismahuka ja innovatiivse ettevõttega, mis kohe pärast loomist asus tegutsema välisturgudel.

Agressiivse turundusstrateegia rakendamise tulemusel saavutati 2007. aastal võrreldes eelneva aastaga kümnekordne käibe kasv ning ettevõtte klientide hulka kuuluvad praegu Soome, Rootsi, Inglismaa ja Prantsusmaa biotehnoloogia- ning farmaatsiaettevõtted.

Tänavu oodatakse 80%-list käibe kasvu võrreldes 2007. aastaga.

Tartu Biotehnoloogia Park toetab häid mõtteid

Tartu Biotehnoloogia Pargi klientideks on eluteaduste (meditsiin, biotehnoloogia, keemia, bioloogia jt) valdkonna ettevõtted, kes teevad koostööd teadus- ja arendusasutustega ning arendavad uusi tooteid ja teenuseid. Lähestikku paiknemine loob sarnastele ettevõtetele lisandväärtust ning aitab edendada omavahelist koostööd.

Tartu Biotehnoloogia Park pakub oma asukatele ning teistele sihtrühma kuuluvatele ettevõtetele äriarendusteenuseid, konsultatsioone ja koolitusi. Selleks on rajatud eraldi tegutsev Tartu Biotehnoloogia Pargi innovatsioonikeskus.

Alustavatele ettevõtetele on käimas spetsiaalne inkubatsiooniprogramm koos kõikide alustavale ettevõttele vajalike teenustega. Tuginedes ulatuslikule välissidemete võrgule, pakutakse klientidele võrgustumisteenuseid (klientide ja koostööpartnerite otsing välisriikides). Kokkuleppel alustavate ettevõtetega osaleb biopark ka ettevõtete otseses juhtimises.

Tänavu juunis valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel Tartu Biotehnoloogia Pargi juurdeehitis, kaasaegne laborihoone kogupinnaga 1758 m².

Tartu Biotehnoloogia Pargi üks oluline eesmärk on kodumaalt mujale tööle lahkunud Eesti spetsialistide tagasitoomine. Park pakub neile kohta, kuhu tulla ja kus oma potentsiaali rakendada. Eestisse tagasitulijatest on elav näide käepärast – Tartu Biotehnoloogia Pargis töötav Olga Tšubrik, kes enne kodumaale naasmist oli tegev Saksamaal.

Tartu Biotehnoloogia Park teeb aktiivset koostööd teiste Eestis asuvate teadus- ja tehnoloogiaparkide (Tehnopol, Tartu Teaduspark), ettevõtluse tugistruktuuridega ning teadus- ja arendusasutustega.

Samuti on Tartu Biotehnoloogia Park Põhja- ja Baltimaade biotehnoloogia ettevõtteid ja organisatsioone koondava liidu ScanBalt ning rahvusvahelise teadusparkide liidu (IASP) liige. Oktoobris uue laborihoone piduliku avamistseremoonia käigus antakse biopargile üle ka ametlik ScanBalti esindusõigus.

Mõtteid ja toimetamist on Tartu Biotehnoloogia Pargil üksjagu, sest niikaua kuniks arenevad Eestis eluteadused, on vajadus väärika valdkonna ettevõtluse tugisüsteemi järele. Ainult nii saavad head mõtted selles vallas ka teoks.