Statistikaameti möödunud nädalal avaldatud kogumiku andmetel on eestlaste enesetappude arv järjest vähenenud. Praegune majandusolukord võib aga kõvera taas ülespoole suunata.
Enesetappude arv vähenes
2. november 2009, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu lõpetas ise oma elu 242 eestlast, mis tähendab, et enesetappude arv 100 000 inimese kohta oli 18,1. See arv on alates 2000. aastast, kui sama näitaja oli 27,5, järjekindlalt kahanenud.
«Nii madal oli suitsiidikordaja Eestis viimati Hruštšovi sula ajal, 1950. aastatel,» lausus Tallinna Ülikooli professor ja Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi juhataja Airi Värnik. Ta pidas arvu vähenemise peamisteks põhjusteks stabiliseerumist ühiskonnas, eeskätt majanduses, tulevikulootust ja ennetustööd.
Põhjuseks pereprobleemid
Statistikaameti kogumikus «Säästva arengu näitajad» nimetati veel paranenud teadlikkust depressioonist. Mullu sooritas Eestis enesetapu 189 meest ja 53 naist.
«Kõikjal, välja arvatud Hiinas, on meeste suitsiidid ülekaalus. Eestis on meeste suitsiidide osakaal suurem kui teistes Euroopa riikides, kuid naiste kordaja on Euroopa keskmise tasemel,» selgitas Värnik. «Seda soodustab meie ühiskond, kus vastutus on enam meeste peal.»
Tema sõnul on peamisteks enesetappude põhjusteks pereprobleemid, millele eelnevad majanduslikud raskused, alkoholi kuritarvitamine, lahkuminek ning meeste puhul hoolimatus oma tervise suhtes ja tõrge abi suhtes.
Mehed haavatavamad
Vanuseti on meeste enesetappude määr suurenenud vähemalt 75-aastaste seas ja 55–64-aastaste seas. Naiste enesetappude määr on kõrgem pensionieas.
«Suurenemine Eestis võib tuleneda ühiskonna avalikult negatiivsest suhtumisest eakatesse. Hala pensionäride suure arvu teemal on igapäevane,» rääkis Värnik.
Ta lisas, et taas on mehed seejuures haavatavamad. «Eesti inimarengu indeks on just meeste suhteliselt lühikese oodatava eluea tõttu madal,» selgitas professor.
Kuidas mõjutab praegune olukord majanduses suitsiidide arvu, on keeruline täpselt öelda, kuna selle aasta andmed pole veel teada.
Suitsiidid
• Eestis on enesetappude standarditud määr kõrge ja sellega kuulub ta Euroopa Liidu riikide järjestuses esimese viie-kuue riigi sekka.
• Euroliidu standarditud keskmine ajavahemikus 2000–2007 oli 9–12 enesetapujuhtumit 100 000 elaniku kohta.
• Enesetappude määra langus on Eestis olnud kiirem kui teistes Euroopa Liidu riikides, kuid 2006. aastal ületas Eesti euroliidu keskmist (10,3) üle
1,5 korra.
Allikas: «Säästva arengu näitajad», statistikaamet