Ametiühingud toetasid vallandatud õpetajat

Foto: Irina Tokareva

Teisipäevast reedeni Narva Kreenholmi Gümnaasiumi välisukse ees toimuvad Ida-Virumaa ametiühingute poolt korraldatud piketid, mis toetavad ebaseaduslikult vallandatud ametiühingu usaldusisikut eesti keele ja ühiskonnaõpetajat Katrin Looka.

Mitukümmend inimest, õpetajate, meditsiinitöötajate, keemikute, energeetikatöötajate ja kaevurite ametiühingute esindajad kogunesid teisipäeval keskpäeval Kreenholmi Gümnaasiumi maja ette. Nende käes olid plakatid: «Direktor, te ei vääri õigust õpetada meie lapsi!», «Nõuame usaldusisiku tööle ennistamist!». Õpilased jälgisid toimuvat läbi akende, paljud neist jooksid õue, mõned võtsid meeleavaldajate käest plakatid ning oma enda algatusel liitusid piketeerijatega.

Õpilased rääkisid omavahel: «Mina seisaks kuni ööni välja! Direktor andku me eesti keele õpetaja tagasi. Ja Ljudmilla Anatoljevnat ka! Ja informaatikaõpetaja! Räägitakse, et nüüd tahab dire vallandada ka tööõpetuse õpetajat». Siiski võisid teismelised meeleavaldajad kuulda täiskasvanute veenmist, andsid plakatid tagasi  ja läksid oma klassidesse laiali.

«Ma ei pannud tähele ega pole näinud, kuidas lapsed plakatid haarasid. Kui küsisin nende käest, miks nad siin on, ütlesid nad, et on asjadest teadlikud,» rääkis Postimehele EAKL Ida-Virumaa osakonna juht Aleksandr Startsev.   

Startsevi hinnangul, nüüd langeb täielik vastutus selle eest, et ametiühingute ja direktori vahel puhkenud konflikti osalisteks on sattunud ka lapsed, koolidirektori ja linna juhtkonna õlgadele, kelle poole nädal aega enne meeleavaldust pöördusid ametiühingud ettepanekuga alustada läbirääkimisi. «Seadusi tuleb täita. Ametiühingu ja tema usaldusisikuga tuleks pidada tsiviliseeritud dialoog. Tööandja ei pea näitama töötajale ust, kui ta tuleb tema juurde selleks, et saada vallandamise puhul selgitusi koos selleks volitatud usaldusisikuga. Rääkimata töötajate usaldusisiku päevapealt vallandamisest mingi kummalise umbusalduse puhul,» ütles Postimehele Startsev.

«Kõige rohkem teeb mulle muret taoliste toimingute negatiivne mõju lastele,» ütles ainuke meeleavalduse puhul kohalesaabunud võimude esindaja – Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov. Ta tegi meeleavaldajatele ettepaneku lahendada tekkinud olukord rahumeelselt Narva Linnavolikogu saalis. «Oleme antud puhul juba kohtunud Aleksandriga, ta võttis kuulda ametiühingute seisukoha antud küsimuses. Paraku ei ole ei tema, ega ka mina ise läbirääkimiste asjaosalised, neid peaks pidama tööandja ehk linnavalitsus ja gümnaasiumi direktor ühelt poolt ning teiselt poolt haridustöötajate ametiühing, kelle seisukohti EAKL ka toetab. Kohe, kui õpetajad ütlevad meile, et mure on lahendatud, lõpetame me kõik toimingud nende toetuseks,» selgitas Startsev.

Narva haridustöötajate ametiühingu juhi Alla Butkevitši sõnul, rikkus gümnaasiumidirektor Katrin Looka vallandamisega kollektiivlepingu, mis oli sõlmitud linnavalitsuse ja haridustöötajate ametiühingu vahel: enne usaldusisiku vallandamist peab tööandja teavitama sellest ametiühingut ja pidama temaga kahe nädala jooksul nõu. «Selles valguses on linnavalitsuse seisukoht: kui teil on direktoriga konflikt, pöörduge kohtusse – küllaltki kummaline,» leiab Butkevitš. Tema sõnul, on see üpris pikk lugu, ta kestab alates juunikuust, kui gümnaasiumi juht keeldus andmast usaldusisikule Katrin Loogale selgitusi tema poolt vallandatud töötajate asjus, Looga enda ebaseaduslik vallandamine osutus viimaseks piisaks.    

Kreenholmi Gümnaasiumi direktor Genadi Bõkov meeleavadajate ette ei ilmunud, ta teatas ERRi ajakirjanikele, et tegemist on mõttetu käraga, mis takistab gümnaasiumi normaalset tööd. «Ma pole saanud Ametiühingute Liidu käest ühtegi kirja. Ei ühtegi dokumenti ega kirja, mis selgitaksid, millised küsimused vaevavad neid inimesi. Direktori või tööandjana, kes vastutab kõige eest, mis toimub selle kooli seinte vahel, ei ole ma midagi saanud. Kui tuleb kaitsta õpetajaid, siis tuleb neid kaitsta. Seetõttu pidid ametiühingud veel kolm aastat tagasi mõtlema, kuidas saab aidata inimesi, kes võivad sattuda sellisesse olukorda. Lihtsalt tekitada müra – see pole ju probleemi lahendus,» ütles Bõkov.

Varem teatas Bõkov ajakirjanikele, et ta ei teadnud midagi sellest, et Katrin Look oli ametiühingute usaldusisik ning gümnaasiumis ei ole selle kohta mingeid dokumente. Tema päevapealt vallandamine oli seotud sellega, et Katrin Look olevat tekitanud gümnaasiumis pingeid ja takistas õpinguid ja kasvatustegevust. Tänavu kaotas gümnaasium 52 õpilast, osa neist lahkus, direktori hinnangul, selletõttu, et õppeasutuses valitses pingeline õhkkond, mis kujunes Narva haridustöötajate ametiühingu tõttu, kes levitab ajakirjanduses gümnaasiumi kohta negatiivset infot.

«Meie pole kunagi teinud ühtegi negatiivset avaldust kooli kohta. Kõne all olid ainult direktori enda sammud. Jah, tööandjal on õigus koondada töötajaid, kuid ta on kohustatud selgitama oma toimingute tagamaad. See oli kõik, mida nõuti. Kas tõesti ühe või teise kooli mainele tulevad kasuks ärahirmutatud õpetajad, kes ei julge esitada oma muret väljaspool kooli?» küsib Butkevitš vastu.

«Kui kõne all on juba laste huvid  - kuidas saavad kasvatada iseseisvaid inimesi oma enda maailmavaateliste hoiakutega õpetajad, kes ise kardavad kõike? See on tõsine mure, mille üle peab meie ühiskond mõtlema,» ütles pensionär Tatjana Ksenfontova, 42-aasatse staažiga inglise keele õpetaja, kes tuli meeleavaldusele toetamaks oma endist õpilast – Katrin Looka.