Eesti elanike alkoholitarbimine on viimaste aastate jooksul drastiliselt kasvanud selle tõttu, et me ei ole endale teadvustanud, kust läheb see piir, kust alkohol muutub tervisele kahjulikuks, väitis Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Sellepärast, et me ei ole teadvustanud endale, kust lähevad need piirid, kust alkohol hakkab muutuma tervisele kahjulikuks. Meie teadvuses on need liiga suured olnud. Igal õhtul kaks pudelit õlut, igal õhtul kaks pokaali veini pärast seda, kui lapsed on magama läinud. Alkohol kui esimene lõõgastusvahend stressirikkal perioodil - selliste väikeste otsustega me olemegi jõudnud sinna, kus me oleme,» ütles Jesse, vastates saatejuht Aarne Rannamäe küsimusele, miks on eestlaste alkoholitarbimine kasvanud 7,6 liitri pealt 12 liitri puhta alkoholini inimese kohta aastas.
Ta lisas, et kuigi alkoholiaktsiis on aastate jooksul tõusnud, on eesti elanike palgad samal ajal tunduvalt rohkem kasvanud. Samuti on tarbimisele kaasa aidanud alkoholireklaam.
Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi ütles, et tema neid numbreid ei usu ning arvas, et tarbimise kasv on vähemalt osaliselt tingitud sellest, et alkoholikoguste monitoorimine on läinud paremaks ning statistika kajastab asju varasemast täpsemalt. Ning kindlasti annavad ka turistid oma osa sellesse alkoholikogusesse, mis Eesti elanike arvele kirjutatakse.
Jesse sõnul võime me küll oletada, kui palju soomlased alkoholi välja veavad või britid siin ära joovad, kuid oma tervise kahjustamises me välismaalasi süüdistada ei saa. «Kindlasti ei kahjusta soomlaste joomine meie elanike maksasid. Samuti pole nad süüdi selles, kui meie inimesed alkoholipsühhoosiga haiglasse sattuvad. Õnneks on psühhooside hulk vähenenud, aga alkoholist tingitud maksaprobleemid on mitmekordistunud. Alkoholismist tingitud maksaprobleemide tõttu suremine on kolmekordistunud. Soomlased ei tapa alkoholiga meie maksasid,» lausus Jesse.