/nginx/o/2009/12/01/275556t1h7219.jpg)
Tallinna linnavolikogu loodab veel enne jõule vastu võtta seitsme miljardi krooni suuruse 2010. aasta eelarve, mille suurimaks plussiks peavad linnajuhid tasakaalustatust ning ettevaatlikkust.
Makse tõstes uhkeldab Tallinn tasakaalus eelarvega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Edgar Savisaar mainis täna eelarveprojekti tutvustamisel, et linna kõige suurem sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks. Tänavu aprillis vähendas riik omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra 11,93 protsendilt 11,4-le. Seetõttu jäi Tallinnal saamata 126 miljonit krooni.
Järgmisel aastal langeb üksikisiku tulumaksu laekumine veelgi. Kui rahandusministeerium prognoosib selle tululiigi vähenemist 6,6 protsenti, siis Tallinna finantsanalüütikud käisid välja 9,5 protsenti. Sellest numbrist lähtuvalt koostatigi linnaeelarve.
«Rahandusministeeriumi prognoosi aluseks võttes oleksime võinud eelarvetulusid 271 miljoni võrra suurendada, aga me ei teinud seda,» märkis Savisaar.
Sama lugu on maamaksuga, mida tänavu peaks Tallinna eelarvesse laekuma 323 miljonit krooni. Vabariigi valitsus on seisukohal, et maamaksu osa tuludes järgmisel aastal kasvab. Tallinn kavandas aga tulevaks aastaks maamaksu laekumisi 314 miljonit krooni. Jäädes valitsust uskuma, oleks Tallinn Savisaare sõnul saanud jällegi eelarvetulusid suurendada 17 miljoni võrra, aga jättis selle tegemata.
Eelarve seisu mõjutas linnapea hinnangul kindlasti tööpuuduse kasv ja keskmise palga langus. Sellele vaatamata on tema sõnul Tallinnas seis parem kui Eestis tervikuna. Kui oktoobris kasvas töötute arv riigis 3699, siis Tallinnas 661 inimese võrra. Kokkuvõttes suurenes pealinnas töötus kaks korda aeglasemalt kui Eestis tervikuna.
Savisaar tõi välja kolm põhilist tegurit, millest lähtuvalt pealinna tulud kahanesid umbes 1,5 miljardit krooni. Üldisest majanduslangusest tingitud vähenemine oli 517 miljonit krooni ning riigipoolsed kärped ja kulude suurendamine tõi kaasa languse 484 miljonit krooni. Kolmanda asjana nimetas linnapea seda, et koos erasektoriga tehtavad projektid pidi linn oma bilanssi võtma. See suurendas kulusid veelgi umbes poole miljardi võrra.
«Tulude suurendamiseks pidime seetõttu paratamatult midagi välja mõtlema,» kinnitas Savisaar. «Selles osas paneme esikohale müügimaksu kehtestamise järgmise aasta juulist. See peaks lisatuludena linnale juurde andma 150 miljonit krooni.»
Kokku loodab Tallinn lisatuludena saada ligi 312 miljonit krooni, millest paadimaks peaks sisse tooma 10 miljonit, ühisveonduse täiendav piletitulu 28 miljonit ning munitsipaalkorterites üürihinna tõus ja sotsiaalmajutusüksuste kohatasu tõus kokku 3,6 miljonit krooni.
Savisaar kinnitas, et detsembri keskel hakkab linnavolikogu arutama nii müügi- kui paadimaksu konkreertseid määrusi. Siis saab ka selgeks, kuidas neid makse rakendama hakatakse.
Tänavu investeeris Tallinn 1,2 miljardit krooni, järgmise aasta eelarve eelnõus on see summa 200 miljoni võrra väiksem, kusjuures põhirõhk on pandud suurtele rajatistele. Mahukamate asjadena on plaanis Ülemiste ristmiku väljaehitamine, kuue uue munitsipaalmaja rajamine Lasnamäel Raadiku tänaval, nelja linnakooli renoveerimine ning vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rajamise lõpetamine. Sellele projektile loodetakse ka eurorahasid saada, kuid umbes 120 miljonit krooni tuleb linnal endal leida.
Savisaar rõhutas, et kui tänavu sai Tallinna 1,2 miljardi krooni suurustele investeeringutele riigilt toetust 39 miljonit, siis järgmisel aastal on see summa 34 miljonit krooni. Välisrahastusega projekte on tänavuses linnaeelarves 91 miljoni eest, tuleval aastal aga 330 miljoni krooni mahus.
Järgmise aasta kulude kohta ütles Savisaar, et 10 - 15 protsendi suurused kärped on ette nähtud pea igas valdkonnas. Puutumata jäävad sotsiaalse tagamaaga kulud, kus on hoopis kavandatud seitsme protsendiline kasv. Kärpeid võrreldes tänavusega ei tehta ka lasteaaedade ülapidamiskuludes.