Sotsiaalministeerium annab koolisööklatele armuaega

Foto: Postimees.ee

Pärnu Hansagümnaasiumi lapsed saavad tervisekaitsjate loal sooja lõunat ka tuleval aastal. Hoolimata valitsuse määrusest, mis keelab tuleva aasta 1. jaanuarist pakkuda toitu tunnustamisnõuetele mittevastavas sööklas, lubab sotsiaalministeerium, et ei asu enne 2005. aastat koolisööklaid sulgema. Kui tervisekaitseinspektsioon asuks järgmise aasta alguses täitma valitsuse määrust nr 444, mis näeb ette koolisööklate tervisekaitsenõuetele vastavusse viimist ja tunnustamist, siis tuleks tänase päeva seisuga sulgeda 403 Eesti koolisööklat. See tähendaks kuni 136 000 lapse sooja lõunata jätmist.Ametnik: toit on lastele esmatähtis Pool miljonit päästis Pärnu koolisöökla Juhtkiri: Laste tervise nimelGraafik: üle 100 000 lapse võib jääda koolitoiduta

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja kohusetäitja Ain Aaviksoo sõnul kal­­dub sotsiaalministeerium toe­ta­ma laste toitlustamist nõue­tele mittevastavates kooli­söök­lates, sest seaduse täitmine ja sööklate sulgemine kujutaks laste tervisele suuremat ohtu kui nende toitlustamine tervisekaitsenõuetele mittevastavas koolisööklas. «Kindlasti peab koolides toitlustamine jätkuma!» ütles Aaviksoo. «Kõiki koole, mis ei vasta tervisekaitsenõuetele, sulgeda ei saa, järelikult peab tervisekaitseinspektsioon vaatama igat koolisööklat eraldi ja nii oleks võimalik neid tingimisi tunnustada.»

Tallinnas kuluks 200 miljonit

Tingimisi tunnustamine ei tähenda seda, et koolisöökla ei peaks end jõustuvas seaduses kehtestatud nõuetega vastavusse viima. Aaviksoo sõnul tähendab tingimisi tegevuse jätkamine pigem seda, et riik annab sööklatele ajapikendust ja hiljemalt 2005. aastaks on kohalikud omavalitsused remontinud ja nõuetega vastavusse viinud kõik koolisööklad. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on kõige murettekitavam olukord Tallinnas, kus nõuetele vastab vaid 17 koolisööklat 104st. Tallinna haridusamet on teinud esialgsed arvutused, mis näitavad, et kõikide koolisööklate remontimiseks kulub lähiaastail ligi 200 miljonit krooni. «Kui me peaksime koolisööklaid korda tegema haridus­in­vesteeringute rahast, siis oleks asi väga nutune,» rääkis Tal­linna abilinnapea Rein Lang. Abi­linnapea sõnul on mõeldamatu, et linn suudaks lähiaastail niivõrd mahuka töö ette võtta. Pigem kaldub Lang pooldama toitlustamise andmist erakätesse: linn annab ruumid, ettevõtja aga ehitab välja euronormidele vastava köögi ja sisustab selle oma vahenditest. «Hirmus on muidugi mõelda, milliseks toidupäeva maksumus kujuneb,» nentis Lang.

Sööklaid juba suletud

Riigi läbimõtlematust uute tervisekaitsenormide kehtestamisel kurdavad ka teised omavalitsused. Rapla linnapea Aare Heinvee sõnul on Rapla juba tänaseks jõudnud koolisööklate sulgemiseni. 1997. aastal pandi kinni Rapla ühisgümnaasiumi söökla, sest see ei vastanud ter­vise­kaitsenõuetele ja oma­va­litsus leidis, et enne pole mõ­tet sööklat renoveerida, kui re­monditud on ka ülejäänud koo­limaja. Nii Lang kui ka Heinvee arvavad, et omavalitsuse raha eest pole isegi 2005. aastaks võimalik kõiki koolisööklaid korda teha. «Ka muu elu vajab linnas elamist ja kui me kampaania korras asume koolisööklaid remontima, siis lagunevad teed või jäävad olulised summad mujalt puudu,» märkis Heinvee.

Küsitlus: Kes peaks rahastama koolisööklate nüüdisajastamist?

Peeter Kreitzberg

Riigikogu aseesimees, endine haridusminister

Need nõuded koolisööklatele võttis vastu valitsus. Ma mäletan, et see summa, mis nüüdisajastamiseks kuluks, on ligi miljard. Kui valitsus võtab vastu need nõuded, siis Euroopa omavalitsusharta järgi peaks kõiki omavalitsustele pandavaid kohustusi finantseerima riik. Minu arvates peaksid siin omavalitsuste liit ja valitsus ühe laua taha istuma ja kokku leppima. See summa on nii omavalitsustele kui ka riigile üle jõu käiv, kuid ma kujutan ette, et nad peaksid selle koos katma. Ja omavalitsuste osa ei tohiks kindlasti olla üle 50 protsendi.

Toomas Kivimägi

Pärnu maavanem

Kõik sõltub investeeringu mahust. Kui see jääb 100 000 – 300 000 krooni vahele, siis peaks iga omavalitsus hakkama saama. Pole ju normaalne, kui iga väiksema summa pärast pöördutakse riigi poole. Kui me vaatame Pärnumaa praktikat haridusinvesteeringute saamisel, siis oleme toetanud ainult suuremahulisi projekte, kust omavalitsuse jõud ei käi üle. Alla miljoni jäävaid projekte ei pea ma üldse põhjendatuks. Pigem võiks koolisööklate renoveerimine käia valla või linna rahast, mida riik hariduse otstarbeks eraldab. Kui riik nüüd appi tuleks, siis tekiks ebavõrdne olukord, sest näiteks Pärnus on mõned koolid juba oma söökla korda teinud ja nendest saavad kohe ju kaotajad.

Ott Ojaveer

Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor

Nii kohalik omavalitsus kui ka riik. Kuna põhikooliharidus on Eestis kohustuslik, siis peab riik ka oma panuse andma, et kohustuslikku haridust saavad inimesed nõuetele vastavas hoones. Teisalt peaks aga kohalik omavalitsus kui hoone omanik andma raha, sest asi peab olema kahepoolne, mitte ühepoolne. Meil polnud koolisööklat päris pikka aega, aga nüüd teeme selle korda ja see hakkab vastama kõikidele nõuetele. Ma ei oska veel öelda lõplikku kuupäeva, aga uuel õppeaastal saavad õpilased kindlasti sooja toitu koolisööklast. Kokku läks koolisöökla maksma ligi 700 000 krooni.