/nginx/o/2008/03/22/28121t1h243d.jpg)
Tallinna linna otsus kehtestada mittetallinlastele pealinna elanikest kallimad ühistranspordi piletihinnad on EL-i siseturu reeglitega vastuolus, leidis Tartu Ülikooli Õigusinstituudi Euroopa Õiguse õppejõud Carri Ginter.
Ekspert: erinevad piletihinnad on ebaseaduslikud
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
2. detsember 2009, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diferentseeritud hinnatasemega ühistranspordi piletid võivad rikkuda nii töötajate vaba liikumist, teenuste osutamisvabadust kui ka muid reegleid, ütles Ginter
. «Laias laastus võib öelda, et see teeb näiteks Soomest või Lätist Tallinnas tööl käiva inimese töötamise ebamugavamaks/kallimaks võrreldes tallinlasega,» selgitas ta.
Ka ühissõidukiliikluse doteerimine linnaeelarvest ei anna eksperdi sõnul õigust hindu diferentseerida. «Sellele tuginemiseks peab näitama otsese matemaatilise seose piletihinna vahe ja dotatsiooni suuruse vahel elaniku kohta. See peab välistama võimaluse, et teistest riikidest tulevaid töötajaid koheldakse ebavõrdselt,» rääkis Ginter.
Linnavalitsus võttis täna vastu otsuse tõsta tulevast aastast ühissõidukite piletihindu ning kehtestada kuukaartide puhul Tallinnas mitte elavate inimeste jaoks kallimad hinnad kui tallinlastele. Nii hakkab elektrooniline 90 päeva kaart maksma Tallinna elaniku jaoks 660 krooni praeguse 625 asemel. Mittetallinlaste jaoks maksab elektrooniline 90 päeva kaart uuest aastast 825 krooni
Sõidupiletite hindade diferentseerimise seaduslikkuse küsimus kerkis üles ka 2004. aastal, kui tollane õiguskantsler Allar Jõks esitas küsimuse, kas inimeste ebavõrdseks kohtlemiseks on olemas mõistlik põhjus ning õiguslik eesmärk. Siis lõppes vaidlus selle tõttu, et Tallinna linnapeaks saanud Tõnis Palts käskis mittetallinlaste diskrimineerimise lihtsalt ära lõpetada.
Praegune õiguskantsler Indrek Teder ei saa Tallinnas planeeritavat piletihindade diferentseerimist hinnata enne, kui vastav õigusakt on vastu võetud. «Õiguskantsler ei saa talle parlamendi poolt seadusega antud pädevuse raamidest tulenevalt anda õiguslikke hinnanguid alles poliitilise plaani faasis olevale ideele. Vastavalt seadusega antud pädevusele saab õiguskantsler hinnata vastuvõetud õigusaktide põhiseadusele vastavust. Kui Tallinna plaanist saab ametlik määrus, saab õiguskantsler otsustada selle kontrollimise vajaduse üle,» selgitas õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik.