Padar utsitab parteisid lubadustest loobuma

Kuigi täna tuleb välja valida viis miljardit säästukrooni, vaatab Ivari Padar tulevikku siiski lootusrikkalt.

FOTO: Priit Simson

Lihtsam oleks ilmselt veenda Edgar Savisaart kiitma praeguse valitsuse tööd kui valitsusel leida täna veel kohti, kust miljardeid kroone kokku võtta.

Rahandusminister Ivari Padar loodab võimupartnerite valmisolekule loobuda oma maksulubadustest.


Täna istub valitsus enne sügist viimast korda maha, et arutada eelarvet. Jõutakse eesmärgini?


Tööd on hulga. Ülesandeks on hoida keerulises majandusolukorras eelarvet tasakaalus ja kõigile on pähe kulunud arv 9,9 miljardit krooni, mis tähendab kulude kärpimist ja uute tuluallikate otsimist. Oleme päris suurt edu saavutanud ja valitsuse kahe  istungi järel pool ülesandest lahendanud, kuid tubli töö on veel ees.


Kui realistlik on täna viies kärpemiljardis kokku leppida?


Ega me kuhugi pääse ja püssi ei saa põõsasse visata. See on valitsuse ühine ülesanne olukorrast välja tulla ja keerulised ajad nõuavad keerulisi otsuseid.


Kui valmis ikkagi valitsus rasketeks otsusteks on?


Mina küll usun, et valitsus on otsustusvõimeline. Meie seas on värvikaid isiksusi, ja kasutades kaitseministri sõnu, «on kindlasti reljeefsemaid ja vähem reljeefsemaid arutelusid». Aga päeva lõpuks tuleb tööga valmis saada.


Kui kehvas seisus me oleme, kui homme ülesande lõpetamiseni ei jõuta?


Eelarve tegemise protsess takerduks ja sedavõrd keerulisem oleks teha kiirustatud eelarvet augusti lõpus või septembris. On tõesti viimane aeg kokkulepped saavutada.


Ütlesite, et meil on «keeruline majandusseis». Mitte kriis?


Kui vaadata majanduse kasvu praegu ja võrrelda seda mõne aasta tagusega, siis on olukord tõesti keeruline. Optimistina usun, et olukord on lahendatav, aga selle nimel tuleb teha julgeid otsuseid.


On valitsusel piisavalt julgust?


Meil kõigil on valijate mandaat taskus ja põgeneda ei ole kuhugi.


Mis saab maksureformist ja kas valijatele antud lubadustest tuleb loobuda?


Kõik need asjad on laual ja teravate vaidluste sisuks ongi kindlasti kogu maksupoliitika. Selge, et praeguse pisku maksukoormusega lopsakaid tegusid ei tee. Nüüdsel maksukoormusel on omad piirid, millega tuleb arvestada, aga kui tahame rohkem kulutada, siis peab olema ka teistsugune maksukoormus.


Mis siis teha?


Minu meelest oleks mõistlik edasi lükata kõigi kolme erakonna maksulubadusi. Nii Reformierakonna lubadust, mis puudutab üksikisiku tulumaksu, samamoodi sotsiaaldemokraatide lubadust tõsta tulumaksuvaba miinimumi ning Isamaa ja Res Publica Liidu lubadust, mis puudutab tulumaksust vabastamist alates esimesest lapsest. Minu meelest on praegu õige aeg need lubadused edasi lükata.


Reformierakond peaks siis loobuma tõesti ühest oma peamisest valimislubadusest?


Eks tänane päev näitab.


Kust ikkagi kõige valusamad kärped tulevad?


Selge on see, et ministeeriumide tegevuskulude ja kavandatud investeeringute kärpimine on kõige valusam. Investeeringute osas tulevad kärped kõigis valdkondades ja see ei tee kindlasti kedagi rõõmsaks.


Aga miks ikkagi püksirihma niimoodi pingutada? Riigil on ju varu üle 20 miljardi?


Iga asi omal ajal. Esimesena tuleb ikka kulude kokkuhoid ära teha. Varu on tõesti üle 20 miljardi, aga praeguseid kulusid arvestades jaguks sellest 2010. aastani. Reserve kasutatakse siis, kui selleks on tõesti mõistlik põhjendus. Nii kaua, kui me pole kulude kokkuhoiuga tegelenud, ütlen mina, et varude kallale ei lähe.


Aga milleks kogu see pingutus? Paljudes riikides on võlakoorem palju suurem kui meil?


Jah, aga need riigid kulutavad ka kümme protsenti riigi tuludest igal aastal võlgade maksmise peale. Ei ole just kõige ilusam perspektiiv. Meie ülesanne homse ees on hoida riigi rahandus korras, et teenitud jõukuse eest maksta pensione ja osta head haridust, mitte võlgu maksta. Ning teine peamine eesmärk on eurole üleminek. Inflatsiooni ohjeldamiseks on valitsusel tööriistadeks kulude ohjeldamine ja eelarvetasakaalu hoidmine, sest suure puudujäägiga me eurot ei saa.


Korrates võimuliidu nn kärpekomisjoni eestkõneleja Jürgen Ligi sõnu – päris jõhker, mis toimuma hakkab?
Igav ei hakka.

Tagasi üles