Lootsi tänaval, kesklinna sadama D-terminali lähedal renoveeritava vana hoone vihmaveemahutile süvendit kaevates tulid lagedale asjatundjate hinnangul 17. sajandist pärit Rootsi kaubalaeva tükid.
Lootsi tänavalt leiti 17. sajandi Rootsi kaubalaeva vrakk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse peaspetsialist Artur Ümar käis eile riigi muinsuskaitseametis aru andmas, miks ei peatatud pärast 30. novembril ilmsiks tulnud laevavraki tükke kohe kaevetöid, et leid dokumenteerida.
Ümara sõnul helistas temale 30. novembri hommikul Lootsi 8 kinnistule hooneid projekteerinud JVR Arhitektuuribüroo esindaja ning ütles, et kaevetööde käigus on leitud mingid liipritest põrandad.
«Kui ma umbes kümme minutit hiljem kohale jõudsin, siis niinimetatud põrandat seal enam polnud, sest see oli juba välja kaevatud,» kirjeldas Ümarik olukorda. «Augu põhi oli nelja meetri sügavusel ning praegusest merepinnast poolteist või kaks meetrit allpool. Seetõttu täitus auk kiiresti veega.»
Kaevajate jaoks oli tegemist tavalise mädanenud puiduga. Ümar sai aga aru, et tegemist võib olla laeva tükkidega. Seepärast kutsuski ta kohale meremuuseumi asjatundajd Urmas Dreseni ja Vello Mässi, kes esialgse vaatluse abil tegid kindlaks, et tükid võivad olla pärit Rootsi aegselt kaubalaevalt. Kohale tuli ka riigi muinsuskaitseameti nõunik Maili Roio, kes fikseeris laevavraki asukoha.
Eile lasi Ümar võtta laeva tükkidest süsinikuproovi. Järgmisel aastal tehakse ka dendroloogiline uuring. See peab näitama, millisel ajal need puud kasvasid, millest laev oli ehitatud.
Ta lisas, et Lootsi tänava kandi puhul ei ole tegemist arheoloogilise kaitsealaga, mistõttu enne ehitamise algust ei olnud vaja seal uuringuid teha.
Meremuuseumi teadur Vello Mäss kinnitas, et tegemist on kindlasti väga huvitava leiuga. Maa seest tuli välja vähe tükke, aga kõige iseloomulikumad neist viidi Lennusadamasse vesilennukite angaari, et neid täiendavalt uurida.
«Tegemist on väga arhailise laevaga,» ütles Mäss. «Õnneks on enamus laevast maa sees ilmselt säilinud. Leiukoht jääb väga vanale sadamaalale, ligilähedaselt endise Härjapea jõe suundmesse. Kas laev uppus ise sinna või uputati, selle teadasaamiseks on praegu liiga vähe materjali.»
Mäss lisas, et kuna laev on umbes nelja meetri sügavusel, siis selle väljakaevamine ja uurimine oleks väga mahukas ja kallis töö, mida esialgu tegema ei hakata.
«Kui sellel krundil hakatakse aga veel kaevama, siis nõuame täielikku arheoloogilist uuringut,» ütles Ümar. «Tõsine probleem on see, et laev paikneb sügaval ning vesi valgub kohe auku, kui seal kaevama hakata.»
Tänaseks on auku, kust laevavraki tükid leiti, suur veetank paigaldatud ning auk uuesti kinni aetud.