Säästukirves surub ametnikud autost trammi

Rahandusministeeriumi parkla on autosid täis, kuid enamasti on tegemist isiklike sõidukitega. Ministeerium maksab isikliku auto kasutamise eest hüvitist 22 töötajale.

FOTO: Marina Puškar

Tuleva aasta eelarve kohal rippuv säästukirves lööb paratamatult ka ametiautode ja ametnikele makstava autohüvitise pihta, muutes tuntavalt paljude riigi leival olevate inimeste eluolu.

«Kui räägitakse kaheksaprotsendilisest tegevuskulude kärpest, siis tuleb hakata vaikselt jalgrattaga tööl käima,» pidas rahandusminister Ivari Padar autodest loobumist real juhtudel vältimatuks.


Ministrina võimsa Chrysleriga sõitev Padar on ka ise viimastel kuudel nii mõnelgi korral jalgsi tööle kõndinud. Seda küll rohkem tervise huvides.


Käsil olev ränk protsess, kus varem kavandatud kulutustelt tuleb miljardeid kroone maha kraapida, puudutab seega otseselt ka Eesti riigi aukartustäratavat autoparki.

Samas ei soovinud rahandusministeerium teistele ministeeriumidele otseseid ettekirjutusi teha.
«Oleme saatnud vaid üldised piirsummad 2009. aasta eelarve mahtude osas. Kuidas ning mis kulutuste arvel kokku hoida, sõltub kindlasti  ministeeriumi või asutuse ülesannetest ja prioriteetidest,» märkis pressiesindaja Piret Seemann.


Tema sõnul võib lepinguga võetud kohustustest loobumine olla kulukam kui nende täitmine. «Iga ministeerium otsustab ise, mida või keda ta tähtsamaks peab,» ütles Seemann vastuseks küsimusele, kas alustada kokkuhoidu töötajate või autode vähendamisega.


Hiigelsummad autodele


Kokku nõuavad kulud sõidukite liisingutele, kindlustusele, remondile ja eriti peadpööritava kiirusega kallinevale kütusele riigikassast sadu miljoneid kroone. Hinnanguliselt läheb ühe auto ülalpidamine kuus maksma keskmiselt 10 000 krooni. Ministrite ja kantslerite uhkemate autode puhul on tegu märksa suuremate summadega.


Seemanni väitel ei ole keskmise kulu arvestusi tehtud, sest igal asutusel on auto kasutamiseks erinev vajadus ning põhjus. «Väga raske oleks võrrelda omavahel politsei, veterinaarkeskuse, sanatoorse internaatkooli,  maavalitsuse, ministeeriumi, teatri ja teedevalitsuse igakuist kulu autole,» sõnas Seemann.


Nn krokodillide komisjoni võtmeisiku Jürgen Ligi arvates vajab autode teema veel põhjalikku analüüsi. «Automajandus on muutunud tasapisi mõistlikumaks ja ratsionaalsemaks. Vanasti oli autosid massilisemalt, nad olid selgelt palgalisaks,» ei näinud reformierakondlane Ligi siin väga suurt säästuallikat.


Nii kaitse-, sise- kui majandusministeerium teatasid kui ühest suust, et aastate eest oli ametiautosid tunduvalt enam, kuid nüüdseks on nende arv kokku kuivanud.


«Siseministeerium on võrreldes 2003. aastaga vähendanud sõidukeid 371 võrra. Tänavu on planeeritud võõrandada 50 sõidukit. Uusi autosid 2009. aastal ei liisita,» selgitas pressiesindaja Kristina Kareva.


Maksavad hüvitisi


Majandusministeerium plaanib maha müüa kaks autot ja kaalub elektriauto soetamist, mis annaks aastas 90 000 krooni kokkuhoidu. 45 sõidukiga tehnilise järelevalve amet näeb võimalust loobuda 40 protsendist masinatest ja tõsta ülejäänute kasutustihedust. Lisaks planeerib terves Eestis tööstusohutuse, raudtee ja side üle järelevalvet teostav amet väiksemat väljasõitude arvu.


Kantsler Marika Priske sõnul jälgib ministeerium autodele tehtavaid kulutusi hoolega. «Näiteks ei ole kaheksa aasta jooksul tõstetud ametiautode kütuselimiite, ka ei ole plaanis neid suurendada,» rääkis ta.


Sisejulgeoleku vallas tähendavad tõusnud bensiinihinnad, et juba aasta lõpul jääb osa politseiautosid garaaži seisma. Kareva sõnul on sõidukite kasutamise oluline piiramine vältimatu. «Olukorras, kus kütus kallineb ja majanduskulud vähenevad, ei saa me rääkida samaväärsete avalike teenuste pakkumisest,» lisas ta.


Erinevalt lähenevad ministeeriumid autokompensatsioonile. Kui siseministeerium ei maksa ühelegi ametnikule isikliku auto kasutamise eest hüvitist, siis kaitseministeerium maksab seda 31-le,  rahandusministeerium 22-le ja majandusministeerium 14 inimesele. Hüvitise summad kõiguvad 1000 kroonist 5000 kroonini kuus. Enam kui 2000-kroonise kompensatsiooni puhul tuleb riigile tasuda ka erisoodustusmaksu.

Riigil on tublisti üle 6000 sõiduki


•    14. maist pärineva autoregistrikeskuse info kohaselt oli riigi käsutuses 3580 sõiduautot, 1139 veoautot, 101 bussi, 36 mootorratast, 562 haagist, 83 maastikusõidukit, 133 liikurmasinat ja 324 traktorit. Tegu ei ole ametliku statistikaga, vaid ARKi ühekordse väljavõttega.
•    Riiklikku autoparki kasvatavad tublisti mustade numbrimärkidega kaitsejõudude sõidukid, mis ei ole ARKis arvel.
•    Kõigil ministritel, kantsleritel ja maavanematel on auto personaalse kasutamise õigus.
•    Kaitseministeeriumil on kokku 10 ametiautot, mille liisingumaksetele kulub aastas 467 000 krooni, kütusele 560 000 krooni, remondile 360 000 krooni ja kindlustusele 160 000 krooni. Ka on ministeeriumil kolm üldkasutatavat autot (koos juhtidega) ja 13-kohaline buss.
•    Siseministeeriumil on 10 sõidukit, neist buss Chevy ja Ford Mondeo on praegu müügis.
•    Rahandusministeeriumil on viis sõiduautot, neist kolm teenindavad töötajaid. Maksu- ja tolliametis, statistikaametis ja riigihangete ametis on kokku 170 autot, neist 160 maksu- ja tolliametis.
•    Majandusministeeriumil on 23 autot, neist kolm asub Brüsselis. Maanteeametil on 27, ARKil 47, lennuametil neli ja riigi infosüsteemide arenduskeskusel viis sõidukit.

Tagasi üles