Eesti plaanib vastu USA tahtmist lõpetada missiooni Afganistanis

Foto: Postimees.ee

Demineerija-koerajuht Margarita Vilde, kes labrador Albaniga Bagrami õhuväebaasi väravas veoautode pommipuhtust kontrollib, võib olla seal viimaseid eestlasi, kui Eesti käed tõstab ja päästeamet missiooni Afganistanis lõpetab. Valitsus kavatseb sulgeda Eesti esimese rahvusvahelise terrorismi vastase rinde - lõpetada vastu USA tahtmist aastavahetusel Afganistani Bagrami õhuväebaasis töötava päästeameti demineerimismeeskonna tegevuse.

«Hetkel ei näe valitsus vajadust missiooni tuleval aastal jätkata,» kinnitas peaminister Juhan Parts kriipsu pealetõmbamist 2002. aasta juulis alanud päästeameti missioonile, mille ülesandeks on USA vägede Afganistani peakorteri pommipuhtuse kontroll ja demineerimistööd Bagrami baasis.

Parts teatas esimeste eestlastena Talibani-järgsesse Afganistani suundunud pommirühma tegevuse lõpetamisest pärast seda, kui oli neljapäeval nõu pidanud siseminister Margus Leivoga, kellele päästeamet allub.

Rahapuudus, pommikoerte ja demineerijate nappus Eestis ning USA-poolse huvi puudumine - väidetavalt pidid need kolm põhjust peaministrile tõestama, et aastas kuus miljonit krooni valitsuse reservfondist neelav missioon tuleb sulgeda.

Siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg ütles, et pommikoerte ja demineerijate arv Eestis on arvestatud siseriiklike ülesannete täitmiseks. «Praegu vajame puhkust, tulevikus oleme aga kindlasti taas huvitatud päästeameti välismissioonidest,» lisas ta.

Pommirühm vajalik

Päästeametil on praegu seitse pommikoera ja kolme õpetatakse välja. Peadirektor Mati Raidma sõnul nõuab pommirühma tegevuse jätkamine Afganistanis tõsist pingutust, kuid see oleks võimalik. «Näiteks võiksime koeri vahetada kolme kuu järel, demineerijad aga teeniksid täis pooleaastase missiooniaja,» ütles ta.

USA Tallinna saatkond kummutas võimaluse, nagu ei huvitaks ameeriklasi Eesti pommikoerte ja demineerijate töö Bagrami baasis. «Pommikoerte meeskond on praeguses rahvusvahelises julgeolekukliimas väga hinnatav ja on tõenäoline, et vajadus selle võimekuse järele pigem tõuseb kui langeb, kuhu iganes on koalitsiooniväed lähetatud,» näitas USA saatkonna pressi- ja kultuuriatashee Thomas Hodges pärast Washingtoniga konsulteerimist rohelist tuld päästeameti demineerimismeeskonna jätkamisele Afganistanis.

USA kõrgemad sõjaväelased, kellega Postimees ülemöödunud nädalal Afganistanis kohtus, andsid mõista, et nende keskväejuhatus esitab Eestile ametliku palve pommirühma edasitegutsemiseks, sest pommikoeri napib neilgi.

Üle aasta Bagrami baasis töötanud eestlaste missiooni lõpetamisse suhtuvad eitavalt Eesti välispoliitika tipud. «Välispoliitiliselt tekitab see meile mitmeid ebameeldivaid küsimusi,» tõdes Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. «Eesti peab olema suuteline osalema rahvusvaheliste kriiside lahendamises.»

Rahvusvaheline kogemus

Juhul kui peagi NATO täisliige Eesti tõmbaks päästeameti demineerimismissiooni Bagramist koju tagasi, oleks ta esimene riik, kes lahkub terrorismivastase võitluse tandrilt Afganistanis, samal ajal kui NATO ja tema liitlased panustavad üha rohkem inimjõudu ja raha selle sõjast vaevatud maa stabiliseerimisse ja ülesehitamisse.

Välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre võrdles Eesti kaitseväe, pääste- ja meditsiiniteenistuse välismissioone konnatiigist väljatungimisega. «See tähendab meie oskust maailmas kaasa rääkida,» ütles Kolbre. «See on ka rahvusvaheline rikkus, mis kodus töötab meie enda riigi huvides.»

Temaga nõustus parlamendiliige Marko Mihkelson: «Välismissiooniga saame kogemuse, mis aitab meil lahendada võimalikke sisemisi kriise.»

Eesti välispoliitika üks kujundaja Priit Kolbre meenutas, et Afganistan - kust lähtusid 11. septembri 2001 terrorirünnakud USA vastu - on rahvusvaheline ühishuvi. «Kui ütleme, et meie ühishuvi on seal nii tühine, et ei kuluta sinna, siis järelikult - tahame jälle saada kuhugi priipiletit.»

Pommirühmad Afganistanis

• Päästeameti missioon (kaks pommikoera koos koerajuhtidega, kaks demineerijat ja meeskonna juht) algas 26. juulil 2002.

• Praegu on Bagrami õhuväebaasis kolmas meeskond kapten Kaido Kauriti juhtimisel, nende lähetus lõpeb aastavahetusel.

• Kaitsevägi saatis esimese kuueliikmelise demineerimismeeskonna Kabuli rahvusvahelise rahuväe käsutusse tänavu 3. märtsil.

• Praegu on seal kaitseväe teine meeskond, keda juhib nooremleitnant Jaanus Ende.