Lugeja kiri: kes tahaks Valgat endale?

, valgalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Nõukogude ajal käis väike sõnasõda. Nimelt vaieldi, millisest keelest on pärit Valga nimi. Eestlased arvasid, et see on eesti keelest, lätlased leidsid ka omakeelse lähtesõna, aga üks vana punane oli veendunud, et nimi tuleb hoopis vene keelest. Kellele me tänapäeval Valga anname? Kus on tõmbekeskus Valga jaoks? Läbi aegade on selleks põhiliselt olnud Riia. Eesti pealinn on umbes sada kilomeetrit kaugemal ja tunduvalt väiksem linn. Muulaste jaoks, keda Valgas on üsna palju, oli nõukogude ajal lisaks oluline, et Riias olid Balti sõjaväeringkonna ja Balti raudtee keskused. Neid enam õnneks ei ole, aga Riia lennujaam, kust saab peaaegu igale poole Euroopas ja mõnda kohta kaugemalgi, on uus tähtis koht.

Valga on ise ka olnud tõmbekeskus. Eesti ja Läti ministrid kohtusid enne sõda Valgas, logistades kumbki oma pealinnast rongiga kohale. Nüüd ei tee neile raskusi Tallinna või Riiga lendamine ja Valgas kohtutakse harva. Nõukogude ajal oli kaksiklinnas kahe liiduvabariigi piiril kaks erinevat kaubandust. Kaubareisijatele see meeldis.

Eesti sees ei saa praegu Tartu tähtsust kogu Lõuna-Eestile eitada. Seal käiakse ka Valgast tööl, õppimas ja vahel ka poes, aga mõned sõidavad hoopis Tartust Valka. Võru ja Viljandi tõelisteks tõmbekeskusteks Valgale ei ole, kuigi nad sellele seisusele pretendeerivad. Valgast maakonna piiridele lähenedes nende tähendus muidugi kasvab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles