Päästeametilt tuleohutusnõuete täitmata jätmise pärast ettekirjutuse saanud koolide arv on aastaga vähenenud kolmandiku võrra.
Kõiki tuleohutusnõudeid täidab alla poole koolidest
29. detsember 2009, 19:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleohutusalane olukord kaardistati lõppeval aastal 332 tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse hoones ning 1312 haridusasutuse hoones,» ütles BNS-ile päästeameti pressiesindaja Marek Simulman.
Päästeamet hindas kontrolli käigus, kas hoones on vahendeid tulekahju kiireks avastamiseks, leviku takistamiseks ja kustutamiseks ning võimalused inimeste ohutuks evakueerimiseks. Nendest nõuetest mõne täitmata jätmist loetakse oluliseks rikkumiseks, täpsustas Simulman.
Kõiki nõudeid täidavad, ehk ühtegi eelpoolt toodud puudujääki ei olnud 38,3 protsendil haridusasutustest. Simulman tõi välja, et võrreldes mullu septembriga on Eestis koole, millele on tuleohutusnõuete täitmata jätmise pärast tehtud ettekirjutus, ligi kolmandiku ehk 113 hoone võrra vähem.
Kontrolli tulemustest selgub, et haridusasutuste seas ei olnud ühtegi hoonet, millel esineks neli või enam olulist tuleohutusalast rikkumist.
Tuleohtlikus seisukorras küttesüsteemiga haridusasutuste arv on vähenenud 22 koolilt kolme koolini. Automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemi nõue on täidetud 79,6 protsendil haridusasutustel (mullu oli nõue korrektselt täidetud 56,6 protsendil koolidest). Nõutaval määral esmaseid tulekustutusvahendeid on 99 protsendil koolidest, selle nõude täitmine on Simulmani sõnul paranenud viie protsendi võtta.
Koole, kus esineb probleeme tulekustutusveega, on vaid 12 (mullu 38). Evakuatsiooniteel asuvatele ustele esitatav avatavuse nõue on korrektselt täidetud 86,9 protsendil koolidest (mullu 72,6 protsendil).
Tervishoiuasutustest ei olnud nõuete täitmisega probleeme 38 protsendil, ülejäänutel esines mõningaid puudujääke. Simulman tõi välja, et kevadega võrreldes on tervishoiuasutustele tehtud ettekirjutuste arv vähenenud 11,3 protsendi võrra.
Samas märkis Silmulman, et ohuhinnangut ei saa anda ainult ettekirjutuse olemasolu või puudumise põhjal, selleks tuleb tuleohutusalaseid puudusid sisuliselt hinnata. Ta tõi näiteks, et ettekirjutuse võib saada täielikult renoveeritud kool, milles ehituslikke puuduseid ja otsest ohtu ei esine, kuid korralduslikud küsimused on täitmata.
Ettekirjutuse korral antakse aeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui nõudmisi ei täideta on võimalik rakendada sunniraha (kuni 25 000 krooni) või trahvi (kuni 50 000). Simulman täpsustas, et rahalised karistused on proportsioonis rikkumisega. Nii ei määrata suitsuanduri puudumise eest maksimumtrahvi.