Pärnu peab ilmselt valitsuselt hädaabi paluma
29. detsember 2009, 23:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlase Mart Viisitamme juhtimisel maksejõuetuks tehtud Pärnu peab tõenäoliselt küsima valitsuselt tuleval aastal toimetulekuks 20–30 miljonit krooni toetust. Sellega annab suvepealinn end valitsuse kontrolli alla.
Pärnu vastne linnapea Toomas Kivimägi tunnistas eile Postimehele, et tema arvates peab linn riigilt abi paluma. «Kirjutasin just rahandusminister Jürgen Ligile, et tõenäoliselt tuleb ka meil pöörduda saneerimistaotlusega ministeeriumi poole,» lausus ta.
Lõpliku otsuse langetab linnavalitsus jaanuari algul. Kivimäe isiklikul hinnangul peab linn küsima riigilt saneerimisabi suurusjärgus 20–30 miljonit krooni.
Kivimägi ei näinud probleemi ka selles, et saneerimisega saab valitsus õiguse otsustada linnaeelarve üle.
Pigem peaks riigil tema hinnangul olema rohkemgi hoobasid, et õigel ajal sekkuda olukordadesse, mille tekitamiseks eelmine linnavalitsus Pärnus piisavalt aega sai. «Viisitamm Viisitammeks – tänavuse eelarve taga on vähemalt 17 volikogu häält, aga see kamp ei vastuta millegi eest!» lisas Kivimägi.
Selle aasta lõpuks jääb Pärnul Kivimäe sõnul tasumata arveid – sellest umbes pool tasumata riigimaksud – suurusjärgus 50–60 miljonit krooni.
Kivimäe sõnul saavad Pärnu linnavalitsuse ja selle allasutuste töötajad siiski õigel ajal kätte detsembri palgad, mida on juba niikuinii vähendatud. «Maksame pigem ära palgad ja jääme võlgu bussivedajale või näiteks Rapla Teedele,» lisas linnapea.
Võrreldes tänavuse 30 miljoni krooniga on riigil võimalik toetada raskustes omavalitsusi tuleval aastal 120 miljoni krooniga. Saneerimine tähendab regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul seda, et riik toetab raskustes omavalitsust.
Teisalt on saneerimiskomisjonil otsustusõigus valla või linna eelarve üle. Niisiis ei saa Pärnu eelarvet saneerimiskomisjoni heakskiiduta vastu võtta. «Sisuliselt annab omavalitsus suure osa otsustusõigusest ära,» lausus Kiisler. «Olen kasutanud selle kohta väljendit «IMFi tegema».»
Pärnu ei ole siiski ainus omavalitsus, mis tuleval aastal riigilt toimetulekuks abi palub. Seni on saneerimisele läinud vaid Imavere vald, aga Kiisleri sõnul on veel paari omavalitsuse juhid talle kinnitanud, et esitavad lähiajal saneerimistaotluse.
Kokku annab aga Eesti 226 omavalitsusest vähemalt kümne rahaline seis regionaalministri kinnitusel märku sellest, et neil tuleb varem või hiljem abipalvega valitsuse poole pöörduda. Kiisler ei soovinud veel öelda, millistest valdadest-linnadest jutt käib.