Kaks kuud tagasi tegi Abja vald Halliste vallale ja Mõisaküla linnale ühinemisettepaneku, kuid Mõisaküla otsustas läbirääkimistest loobuda.
Mulgimaa suurvald jääb esialgu sündimata
Mõisaküla linnapea Ervin Tambergi sõnul võttis volikogu juuni lõpul vastu otsuse, et ei saada oma esindajat kolme omavalitsuse komisjoni, mis hakkaks ühinemist ellu viima, kirjutas
.
«Peapõhjus oli see, et varem aset leidnud rahvakoosolekul olid inimesed ühinemisele meeletult vastu,» selgitas linnapea.
Mõisaküla ei näe kasu
Ervin Tambergi arvates ei too ühinemine tulu Mõisakülale, küll aga on sellest kasu Abjale.
«Sealt tuleks volikokku kõige rohkem liikmeid ja seetõttu näeme ohtu, et raha hakkaks Apja minema,» rääkis linnapea. «Jääksime veel rohkem äärealaks. Olen kuulnud, et Karksi valla ja linna ühinemisest võitis linn ning näiteks Polli suured investeeringud ei jõua.»
Linnapea sõnul keeb Halliste külades seltsielu, kuid linnas on hoopis raskem inimesi ühistegevusse koondada.
Eelistab Suur-Mulgimaad
Ervin Tambergi meelest peaksid Paistu, Karksi, Halliste, Abja ja Tarvastu vald ning Mõisaküla linn ühinema Suur-Mulgimaaks.
«Ühinenud valla juht ei tohiks olla poliitiline, vaid lepinguga töötaja, nagu see on Soomes. Vallavanema võiks mujalt Eestist sisse osta, siis oleks ta täiesti sõltumatu,» seletas Mõisaküla linnapea.
Abja vallavanem Peeter Rahnel oli Mõisaküla loobumisest nördinud. «Nad tõid üheks põhjuseks, et Abja vallal on ebaselge nägemus Mõisaküla tulevikust, aga nägemus peab olema Mõisaküla rahval endal ja see tuleks välja läbirääkimiste käigus.»
Rahneli ütlemist mööda selguksid kõnelustes ka osaliste õigused ja kohustused ning koostataks ühine arengukava, millest hiljem lähtuda.
Tema hinnangul on Mõisaküla rahvas liitumise vastu sellepärast, et talle on räägitud vaid ühinemise miinustest, mitte plussidest. Rahnel on veendunud, et kolme valla liitumisest võidaksid kõik.
«Jätkusuutlikkus oleks tunduvalt tugevamatel alustel,» kinnitas ta. «Ühine omavalitsus suudab tööle võtta kõik vajaminevad ja kompetentsed ametnikud. Inimesed ei kaota sotsiaalteenuses ega avaliku teenuse kättesaadavuses.»