/nginx/o/2008/07/15/57320t1hd7f0.jpg)
Tallinna kesklinnas vältavate ulatuslike arheoloogiliste kaevetööde käigus leiti Vabaduse väljaku alt ka tsaariaja lõpus püstitatud Peeter I ausammast ümbritsenud piirdeaia jäänused.
Vabaduse väljaku alt leiti Peeter I ausamba kivipiirded
/nginx/o/2008/07/17/58140t1h4765.jpg)
15. juuli 2008, 18:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles Postimees.ee’le, et mälestusmärgi piirded tulid välja paigast Kaarli puiestee otsas, kus varem oli parkimisala kahe liiklussuuna vahel.
Duboviki hinnangul ei ole kunagise kivist piiretel arhitektuurilist väärtust. Mälestusmärgi jäänustele lisaks leiti tema sõnul kaevandist ka 14.-15. sajandi kultuurkiht.
Peeter I ausammas avati platsil 1910. aastal, kui möödus kaks sajandit Tallinna hõivamisest Põhjasõjas. Viis tonni kaalunud kuju valmistas skulptor Leopold Bernhard Bernstamm. Mälestusmärgi avamisega seoses nimetati väljak tookord ümber Peetri platsiks ja tänav Jaani kiriku juures Peetri bulvariks.
Vene isevalitsejale pühendatud majamuuseumi andmetel seisis monument praeguse Vabaduse väljaku lõunapoolses osas, Kaarli kiriku poole suunduva puiestee joonel. Kuju oli umbes viis meetrit kõrge, alus kolm meetrit. Tsaar seisis näoga Harju tänava poole, ühes käes kiiker, teises Tallinna plaan.
1922. aastal eraldas linnavalitsus aga raha mälestusmärgi demonteerimiseks ja toimetamiseks Kadriorgu, mida tehti juba sama aasta maikuu esimesel ööl, kui kuju tõsteti samba otsast maha ja veeti suurel puuvankril ära
1925. aastal lõigati kuju juba tükkideks – alumine pool läks sulatamisele, kuid rinnakuju paigutati 1935. aastal Peetri maja lähedale väikesele paekivist alusele. 1938. aastal lõigati büst veel jupi võrra madalamaks ja viidi Kadrioru lossi lähedale mäenõlvakule, ringtee äärde.