Pöördes raamat

Leelo Tungal Foto: Andres Haabu

Oleme harjunud, et avades raamatu, keerame lehti paremalt poolt vasakule. Tungla vastsel luulekogul tuleb seda teha alt üles nagu seinakalendril või bloknoodil. Lehitsejale avanevad tavatult pikad pildid. Need toetavad ja täiendavad teksti, aga jäävad samas iseseisvaks nagu emantsipeerunud naine, kes hoolitsedes pere vajaduste eest, on oma ametialal silmapaistvalt edukas.

Illustraator Regina Lukk-Toompere piltidel on samuti mõndagi pöördes – kiidukukk jalgupidi laes, kasepuu juuripidi taevas. Kuid eks siin ilmas sõltub mõndagi lihtsalt vaatenurgast. Tahaks öelda, et kunstnik üllatab raamatule loodud pildimaailmaga. Tegelikult on aga Lukk-Toompere juba mõnda aega kunstnike Pegasuse seljas tipult tipule lennanud. Meenutagem tema pilte raamatule «Üle õue õunapuu», Aapo Ilvese muinasjuttudele ja teisigi viimasel ajal valminud illustratsioone.

Kuhu aga Pegasus Leelo Tungla lennutanud on? Tavaliselt loeb inimene oma elukaare kestel lastekirjandust kolmel korral – lapsena, lapsevanemana ja vanavanemana. Lastele kirjutama õhutab täiskasvanut tihti samuti see, kui ollakse saanud emaks või isaks ja/või vanaemaks-vanaisaks. Kas ei kallutanud nimelt oma tütretibad noort poetessi lastekirjanduse rajale? Kas paistavad nüüd, vanaema vaatenurgast mõned laste kasva(ta)mise iseärasused teistsugustena? Vanema Leelo on luuletades tõeline vanaema õunapuu otsas – mängualdis ja mihkel väikeseid vigureid tegema.