Raekoda võlub nii keldri kui pööninguga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tallinna raekoja perenaine Kristel Valk tutvustab uusi väljapanekuid pööningul.

FOTO: Peeter Langovits

Augusti lõpuni keldrist pööninguni avatud Tallinna raekojas näeb nii tänavu kevadel põranda alt leitud keskaegset kogumiskaevu kui ka erinevaid põnevaid makette.

Eile avati külastajatele teisel korrusel asuv uuendatud kämmerei, mis oli rae arvehärrade tööruumiks ning 19. sajandi lõpust kuni 1970. aastateni linnapea kabinetiks. «Tegime 15. ja 16. sajandi rae arveraamatutest koopiad, panime siia vaatamiseks välja ning kujundasime uuesti terve ruumi,» tutvustas raekoja perenaine Kristel Valk.

Põhja-Euroopas ainsa säilinud gooti stiilis raekoja pööningul saab tutvuda hoone restaureerimislooga – stendidelt näeb lühikirjeldusi erinevatest etappidest aastatest 1952–2005. Teiselt korruselt viib pööningule keerd­trepp. See kulgeb raekoja kunagise köögi mantelkorstnas.

Raekoja kelder oli keskajal tuntud paigana, kus raad hoidis oma veinivarusid. Nüüd tutvustatakse seal hoone vanemat ajalugu, mis ulatub 13. sajandisse. Sel suvel saab keldris näha ka kevadel avatud keskaegset kogumiskaevu, kust raele ammutati vett nii majapidamiseks kui tõenäoliselt ka joogiks.

«Meil on plaanis just vanema ajaloo esiletoomine ning tuleva aasta alguses on plaan keldri põranda alt uurida, mis seal veel on. Arvatavasti võib uusi üllatusi esile tulla,» tutvustas Valk eesootavat. Lisaks suurele maketile, mis tutvustab keskaegset Tallinna täies hiilguses, on külastajatele näha ka kunagisel turuplatsil koos pritsikuuriga seisnud vaekoja makett.

16. sajandi keskel ehitatud vaekoda, linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone, oli esimene renessansiaja maja, mis hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Interaktiivne linnamüüri makett võimaldab aga minna virtuaalsele jalutuskäigule mööda linnamüüri.

Sellest, kui võimsad ehitised olid Tallinna linnamüüris paiknenud väravad, annab ettekujutuse Harju värava makett. Viimane annab ka selgema pildi vanadest tornimüüridest, mis Vabaduse väljaku kaevamistel nüüd välja on tulnud.

«Et kelder rahvale rohkem avatud oleks, on meil kavandamisel uus mööbel. Idee oleks keldris korraldada seminare ja erinevaid üritusi,» rääkis Valk.

Raekojaga tutvuvad usinalt nii turistid välismaalt kui ka Eesti elanikud. «Täpseid kokkuvõtteid külastajate arvust ei ole, aga suuri rühmi on tänavu võib-olla vähemaks jäänud,» tunnistas raekoja perenaine. Samas lisas ta, et kasvanud on üksikkülastajate arv, kes varem ehk ei teadnudki, et raekoda kõigile avatud on.

Ka eile esimest korda raekojaga tutvunud Soomest pärit Anna-Maija Harju tunnistas, et on Tallinnas käinud tihti, kuid varem polnud tal aimu, et suvisel ajal hoonesse sisse pääseb. «Näitus pööningul oli eriti huvitav,» sõnas Harju.

Juba 12. hooaega korraldatakse ka kontserdisarja «Ooper raekojas». Ooperimuusika kõlab igal reedel kell 19.

Tallinna raekoda

•    Augusti lõpuni avatud esmaspäevast laupäevani kella 10–16. Sissepääs  läbi keldri.
•    Pääs raekotta 40 krooni, õpilastele ja pensionäridele 25, peredele 75 krooni. Tellida saab ka giidi.
•    Raekoja torn on augusti lõpuni avatud iga päev kella 11–18.
•    Pilet täiskasvanuile 30, õpilastele ja pensionäridele 15 krooni.
Allikas: www.tallinn.ee/raekoda

Tagasi üles