Taali Mesila OÜ eestvedajad Aili ja Tõnis Taal räägivad lühiintervjuus tänavusest meesaagist, hea mee valimisest ja enda nippidest mesinikena.
Tellijale
4 küsimust mesinikule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milline on selle aasta meesaak?
Tundub päris hea saak, umbes 50–55 tonni mett tuleb ikka ära.
Mida soovitate tavalisele tarbijale: mille järgi tunda ära head mett?
Lihtsalt peale vaadates on muidugi raske head mett ära tunda. Mesinikult tasub alati küsida, milline on tema mesilaste korjepiirkond, kus kohas mesinik mett vurritab ja kuidas ta seda pakendab.
Meie oleme kuulnud kahjuks ka lugusid mesinikest, kes vurritavad vannitoas kempsupoti kõrval. Me ei tuleks ju selle peale, et minna suppi vannituppa keetma, kuidas saab siis mett vannitoas vurritada.
Kõige parem on otsida endale kindel peremesinik, keda te usaldate.
Milliseid nippe on teil jagada hobimesinikele mesilaste talvitumisel?
Mesindus on väga loominguline ala. Siin ei ole nii, et sellel kellaajal keerake nägu päikese poole ja võtke hari sellise liigutusega kätte.... Nii ei ole.
Üldiselt on aga nii, et mesilane ei karda külma, kui tal jätkub süüa. Seega ei tohi kogu mett ära võtta, vaid peab jätma söödavarusid. Natuke suhkrut soovitatakse ka anda, sest suhkur ei sisalda niisuguseid mineraalaineid, mis talvel soolestikku kurnavad. Juba esimese vabariigi ajal soovitati tungivalt mesilastele talvitumiseks suhkrut anda, aga suhkur oli talumehele suhteliselt tundmatu asi. Meie soovitame küll, et pange ikka viis kilo suhkrut ära, on talvel kasulikum.
Teie mesi on mahemesi. Mis vahe on mahemeel ja tavalisel meel, mida müüb turul näiteks Lõuna-Eesti metsade vahel talu pidav mesinik? Kas mesi iseenesest ei ole juba mahe?
Päev jõuab enne õhtusse, kui jõuab selle vahe ära seletada. Põhimõtteliselt ei tohi mahemeesse sattuda mingisugust keemiat. Mesilane lendab umbes kolme kilomeetri raadiuses.
Tuleb hoolitseda selle eest, et tema korjemaa oleks puhas, et ta nad ei jõuaks lennata põldudeni, kust võib keemiat saada.
Samuti on ranged nõuded tarudele – ei tohi mingit plastikut kasutada. Vaha valmistame ise. Üldjuhul on nii, et mesinikud otsivad kellegi, kes neile kärjepõhjad valmis teeb. Kogu vaha läheb ühte katlasse ja siis tagasi mesinikule. Niimoodi võib vaha olla ringluses aastakümneid, aga vaha säilitab kogu keemia ja see mõjutab ka mesilasi. Seepärast valmistame me ise vaha ja kärjepõhjad. Mesilasemasid võime kümme protsenti sisse osta, ülejäänud kasvatame ise.
Talvitumiseks antav suhkur peab olema mahesuhkur... Nüansse on väga palju. Aga peamine põhjus mahemesinduseks on ikkagi soov, et mesilased oleksid elus ja terved. Mesilast ei saa võtta ainult kui tootmisvahendit, vaid ta peab olema ka su koostööpartner, sest kui ei ole mesilasi, ei ole ka head mett.
Müügile tulid uued marjadega meesegud
OÜ Loodusvägi ja OÜ Taali Mesila tõid koostöös müügile uued mahemetsamee segud, millesse on lisatud jahvatatud marju. Meesegusid on nelja erinevat sorti – metsmustikatega, pohladega, rabajõhvikate ja mustsõstardega.