Poolteist miljonit krooni on hind, mis tuleb riigil maksta selle eest, et Saaremaa Laevakompanii ja riigifirma Saarte Liinid Hiiumaa uue parvlaeva mõõtude osas üksteisest mööda rääkisid.
Arusaamatus uue praami mõõtude osas maksab riigile 1,5 miljonit
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
6. jaanuar 2010, 00:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd tuleb kailt praamile sõitmise kohad Heltermaa ja Rohuküla sadamas ümber ehitada. Maksma läheb see «näpuviga» Saarte Liinide arendusdirektori Peeter Oopkaupi sõnul sadamate omanikule ehk riigile aga poolteist miljonit krooni.
Juba valmis kaikonstruktsioonid ei sobi seetõttu, et kaldarampidelt praamilesõit tehti suurtele autodele liiga järsk, see aga põhjustaks külma ilmaga bussidele ja veokitele ilmselt suuri raskusi.
«Kaldarampi peab praegusega võrreldes nüüd umbes 50 sentimeetrit allapoole laskma,» tõdes Oopkaup.
Kaldarambid said arendusdirektori sõnul vale kõrgusega seetõttu, et uue parvlaeva projekt muutus esialgse kavandiga võrreldes aja jooksul palju kordi. «Tööde ettevalmistusega alustati 2007. aastal toonase info põhjal ja nüüd, kui laev on valmis, kannab selle projekt tähte H. See tähendab, et neid variante on kokku kaheksa,» ütles Oopkaup.
Arendusdirektori sõnul tuli viga laeva tegelike mõõtmete ja kaide projekteerimises sisse ilmselt seetõttu, et projekti osapooled ei vahetanud omavahel piisavalt infot. «Kahe projekteerija vaheline side oli puudulik – Norra pool (laeva projekteerija – toim) ja Eesti pool (kaiehituse projekteerija – toim) ei suhelnud piisavalt ja ametlikku infot liikus laevakompanii vahendusel samuti vähe,» tõdes Oopkaup.
Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk juhtunus laevafirmal süüd ei näe. «Need on ikka küsimused ehitusjärelevalvest ja ehitaja-tellija suhetest. Saaremaa Laevakompanii ülesanne on reisijaid teenindada. Me ei projekteeri ega ehita sadamaid,» märkis Rihvk.
Arendusdirektor Oopkaupi sõnul tuleb ehitajail nüüd Heltermaal ja Rohukülas juba paigaldatud rambid demonteerida ning need pärast täiendavaid metalli- ja betoonitöid sobival kõrgusel paigaldada. «Veebruariks jõuame nende töödega kindlasti valmis,» lubas Oopkaup. Just veebruaris peakski uus praam, mis sai nimeks Muhumaa, liinile tulema.
Tema sõnul puudutab eksimus vaid Hiiumaa ja mandri vahelist laevaliini, kus praamid on alatihti hädas madala veetasemega. «Kuivastu-Virtsu liinil seda probleemi pole, ja kui isegi oleks, siis seal pole me kaldarampe veel ehitama asunudki,» ütles Oopkaup.
Uued parvlaevad ja uuendatud sadamad
• Uus parvlaev nimega Muhumaa mahutab 160 sõiduautot ja kuni 600 reisijat. Alus on 97,8 meetrit pikk ja 18,5 meetrit lai ning suudab arendada kiirust 16 sõlme. Mandrilt Hiiumaale sõidab praam 75 minutiga.
• SLK on BLRT Grupilt tellinud kolm identsete parameetritega reisiparvlaeva, mille jaoks tehtav investeering küündib 1,4 miljardi kroonini. Tõnis Rihvk on Meie Maale öelnud, et laevakompanii tegi veeteede ametile taotluse, et teise laeva nimeks saaks Saaremaa ja kolmandale Hiiumaa.
• Järjekorras teine Saaremaa Laevakompanii tellitud parvlaev peaks valmima tänavu kevadeks, eeldatavalt peaks sel ajal kiilu saama ka kolmas uus reisiparvlaev.
• Sadamate valdaja, riigile kuuluva ASi Saarte Liinid juhitav Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadama rekonstrueerimisprojekt läheb kokku maksma 480 miljonit krooni. Enamiku sellest – 451 miljonit – tasub Euroopa Liit. Rekonstrueerimistööde käigus kohandatakse kaid vastavaks uutele parvlaevadele, laiendatakse sadamate territooriumil asuvaid ootealasid, uuendatakse piletimüügi kassasid ja sadamahoonetes reisijate olmetingimusi.