Soome kultuuri edendamise sihtasutuse (SKESA) juhataja Toivo Kabanen kaebas Eesti Päevalehe 30. augustil ilmunud artikli «Ingerisoomlaste tüli kisub vähemusrahvuse kaheks» tõttu pressinõukokku.
SKESA juhataja kaebas Eesti Päevalehe pressinõukokku
26. september 2013, 23:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kabanen leiab, et artiklis on avaldatud tema kohta kontrollimata ja põhjendamata hinnanguid ja faktiväiteid. Samuti ei ole ta rahul, et leht ei teavitanud teda süüdistuste konkreetsest sisust ega andnud võimalust vastulauseks.
Artikli kohaselt said umbes tuhat Eestis elavat ingerisoomlast, kes on koondunud Eesti Ingerisoomlaste Liitu (EIL), vähemusrahvusena selle aasta jaanuarini riigilt kultuuripärandi edasikandmiseks toetust 49 532 eurot aastas. Selle jaotas liit vastavalt liikmelisusele ära kümne seltsi vahel Inkeri lehe väljaandmiseks, ürituste korraldamiseks ja muuks.
Tänavu 16. veebruaril selgus, et toetuse saab hoopis jaanuaris loodud soome kultuuri edendamise sihtasutus (SKESA), mille asutasid varem EIL-i juhatuse liige olnud Toivo Kabanen ja sekretär Ester Pruul. Kultuuriminister Rein Langi sõnul oli SKESA taotlus põhjendatud.
Eelmise aastani EIL-i esimehena ametis olnud Kabaneni kahtlustab osa liidu juhatuse liikmeid finantsrikkumistes ja dokumendi ehk koosoleku protokolli võltsimises.
EIL-i kauaaegne Järvamaa seltsi esimees Herta Preema usub, et Kabanen ja Pruul moodustasid SKESA kahekesi, soovides neelata EIL-i ja saada endale varem ingerisoomlastele mõeldud raha. Tallinna seltsi endine esindaja Vladimir Vari kahtlustab aga, et Kabaneni sooviks võib olla EIL pankrotti lasta ja saada SKESA-le ka liidu Tartus Veski tänaval asuv maja.
Kabanen eitas neid süüdistusi ja kinnitas, et sihtasutus on loodud kultuuri edendamiseks ja sellele kuuluva vara haldamiseks.
Osa ingerisoomlasi pahandab aga just väidetavalt aatelise ülesandega sihtasutuse tagaselja moodustamine. Sihtasutuse loomise üle ei peetud Preema ja Vari sõnul nõu ei ingerisoomlaste ega ka soome seltsidega, kes hiljem said SKESA alt raha taotleda.
Kabaneni esindaja advokaat Robert Sarve sõnul polnud SKESA asutajatel õiguslikku ega moraalset kohustust teavitada kõiki ingerisoomlasi Eestis.
Pärast veebruaris toimunud koosolekut hakkaski SKESA jagama riigi 50 000 eurost toetust. Lühikese aja ning osa seltside vastumeelsuse tõttu laekus taotlusi seitsmelt seltsilt kümnest. Järvamaa, Tallinna ja Haapsalu seltsid loobusid.
Ülejäänutele jagas SKESA kokku 21 350 eurot. Pärnu seltsi juht Hillar Talvik ütles, et tema on sihtasutuse tegevusega rahul ja ka Tartu ingerisoomlaste seltsi auesimees Anatoli Schultz ei jaganud kriitikat.
Märtsis, kui oli projektitaotluste esitamise aeg, valitses ingerisoomlaste hulgas segadus. Nii Vladimir Vari kui ka Herta Preema olid kirjavahetuses kultuuriminister Rein Langiga, kellelt nad soovisid selgitust SKESA moodustamise kohta. Preema palus ka seda, et EIL saaks endises mahus riigi toetuse. Lang vastas, et ministeerium tagasiulatuvalt raha EIL-ile ei määra, kuid järgmisel aastal on liidul endiselt võimalus seda taotleda.
SKESA pooldajad hakkasid seepeale Varit süüdistama ingerlaste maine kahjustamises ja 29. Juunil arvatigi Tallinna selts ning Vari liidust välja.Ministeeriumi eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul see, et EIL ja SKESA lepiksid kokku, millise ühingu alt nad rahastust soovivad.