Kevadel tegi Harju maakohtu esimees Helve Särgava riigikogule ettepaneku kaotada rahvakohtunike institutsioon, suvi ja peatsed valimised on jätnud teema arutelu soiku. Särgava aga leiab, et rahvakohtunike institutsiooni revideerimine peab tõusma taaskord päevakorda.
Särgava ütles Postimehele, et kevadel esitatud ettepanek oli ajendatud küsimusest: mida annab rahvakohtunike institutsioon õigusemõistmisele juurde? «Võimalus öelda, et meil osaleb ka rahvas õigusemõistmises, on midagi väga loosunglikku.»
Kui eelmise riigikorra ajal oli toonastel rahvakaasistujatel õigus asendada lihtsamate asjade arutamisel kohtunikku, siis tänapäeval on rahvakohtuniku roll esinduslik ja seda ainult esimese astme kuritegude menetluses, märkis Särgava.
«Palju on näiteid rahvakohtunike kohta, mis on piinlikud. Korrale neid aga kutsuda ei saa, nad ei allu mitte kellelegi. Rahvakohtunik jätab tulemata, jääb hiljaks – see kõik pärsib.»
Samuti võivad rahvakohtunikud kuuluda erakondadesse, mis seab kahtluse alla nende erapooletuse. Särgava märkis, et kohtunikud on toonud näiteid, kus neil on olnud vaja selgitada rahvakohtunikule, et õigusemõistmine ei toimi ei rahvuse ega poliitiliste tõekspidamiste järgi.
«Probleemiks on saanud ka see, et tööandjad ei luba isikutel rahvakohtuniku ülesannete täitmiseks töölt puududa.» Kui rahvakohtunik saab kohtus käia korraga 2-3 päeva nädalast on see väga tõsine takistus, märkis Särgava. «Kohtunik arutaks kriminaalasja viis päeva järjest ja asi saaks arutatud, kui aga asja menetlemist on vaja jagada nende 2-3 päeva vahel, siis see venib. Ka rahvakohtunik on ise selletõttu väga halvas olukorras.» Ta tõi ilmeka näite, kus vahetult enne kohtuasja lõppu andis rahvakohtuniku tööandja mõista, kui too tahab olla edasi rahvakohtunik, tuleb tal valida uus amet, mis seda võimaldaks.
Suureks murekohaks on ka rahvakohtunike haridus, neil reeglina ei ole juristi diplomit. «Neile peaks olema ettenähtud mingigi elementaarne juura-alane koolitus. Kedagi ei saa koolitada paari tunniga kirurgiks aga neile võiks anda vähemalt elementaarteadmisi.»
Üldiselt on Särgava seisukohal, et rahvakohtunike institutsioon tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning otsustada, kas nad on vajalikud, kui on, siis tuleks neid ka koolitada ja tõhusamalt rakendada.
Särgava sõnul hoiavad rahvakohtuniku ametit üleval pensionärid, kuna neil on aega käia kohtus.
Praeguse kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt arutab maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju kohtukoosseis, kes koosneb eesistujast ja kahest rahvakohtunikust. Teise astme kuritegude kriminaalasju, samuti kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik üksi.