Kriitikud: haridusreformi alustati valest otsast
/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
14. jaanuar 2010, 21:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/11/23/270669t1hf46f.jpg)
Valitsuses vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad on leidnud hulgaliselt vastuseisu.
Haridus- ja teadusministeerium väidab, et uued kavad toovad suure muutuse, koolijuhid aga ütlevad, et nemad muutusi ei näe - vähemasti mitte suuri, vahendas Reporter.ee videolõik.
Uuenduseks, mida ka praktikud heaks kiidavad, on see, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad on nüüd eraldi.
«Sellele lisaks peaks nüüd sisu hakkama toetuma ja sisu peaks toetuma põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, mida meil täna veel uues redaktsioonis ei ole,» rääkis Eesti Koolijuhtide Ühingu esimees Toomas Kruusimägi. «Kui väga selgelt ei loe õppekavast välja ei ainetevahelisi lõimumisi ega aineteüleseid teemasid ega nende käsitlemismetoodikat, siis võib väita küll, et seda läbimurret, mida õppekava koostajad on soovinud, ei saavutata.»
Endine haridusminister Mailis Reps seab aga uue õppekava vajaduse sootuks kahtluse alla.
«Kui me vaatame Eesti hariduse rahvusvahelisi tulemusi, siis me ei tohiks ju väga otseselt kurta, et meie tulemused on halvad,» ütles Reps.
Haridusreformi on paljude praktikute meelest alustatud valest otsast - praegu on veel vastuvõtmata uus põhikooli ja gümnaasiumi seadus, millele tuginedes võiks uued õppekavad väljatöötada.